Fotod: Kaupo Kikkas
Eesti Teaduste Akadeemia presidendi Tarmo Soomere sõnul on oma valdkonna tipus töötatavate naisteadlaste pühendumus keskkonda säästvatele ja samas energiajulgeolekut tagavate tehnoloogiate arendamisel märgilise tähendusega.

Tänavuse 6000 euro suuruse L’Oréal Baltic programmi „Naised teaduses“ auhinnatasuga tunnustatud Tallinna Tehnikaülikooli teadlane dr Maarja Grossberg ja Eesti Maaülikooli nooremteadur Lisandra Marina Da Rocha Meneses püüavad leida stipendiumi toel uusi võimalusi taastuvenergia efektiivsemale ja loodussõbralikumale tootmisele ja rakendamisele.

Tallinna Tehnikaülikooli materjali- ja keskkonnatehnoloogia instituudi teadlane dr Maarja Grossberg plaanib stipendiumi toel leida ja arendada päikesepaneelidele uusi keskkonnasõbralikke materjale ja tehnoloogiaid. Tema sõnul on taastuvenergiaallikate rakendamise kiirema kasvu kõige olulisemaks eelduseks just mitmekülgsed rakendusvõimalused.

Maarja Grossberg
Kaupo Kikkas

„Katused moodustavad vaid murdosa sellest potentsiaalist, mida pakuvad hoonete fassaadid ning aknad – neid saab edukalt päikeseelektri tootmiseks kasutada. Meie uurimisgrupp uurib ning arendab päikeseelementide tehnoloogiat ning selliseid materjale, mida saab targalt integreerida ehitiselementidesse. Meie poolt välja töötatavad keskkonnasõbralikud uue põlvkonna päikeseelemendid on kerged, poolläbipaistvad ning painduvad ehk ideaalsed erinevateks rakendusteks. Praegune väljakutse on päikeseelementide efektiivsuse tõstmine. Kui sellel teel olevad takistused õnnestub ületada, siis see on võimas tunne nagu iga varem lahendamata teadusliku pusle kokkupanek,“ kommenteeris Grossberg.

Eesti Maaülikooli tehnikainstituudi biokütuste labori nooremteadur Lisandra Marina Da Rocha Meneses soovib aga stipendiumi toel leida viise teise põlvkonna bioetanooli tootmiseks jätkusuutliku ringmajanduse raames ning uurida erinevate toorainete kasutusvõimalusi biokütuste tootmisel. Tema sõnul puuduvad hetkel Balti riikide transpordisektoris taastuvad ja süsinikneutraalsed alternatiivid, mis oleksid valmis tööstuslikuks tootmiseks.

“Väheväärtusliku puidu, põhu ja muu sarnase materjali kasutamine biokütuste tootmiseks pakuks just sellist alternatiivi. See vähendaks kasvuhoonegaaside emisioone transpordisektoris ja tagaks energiajulgeoleku Balti regioonis, kuna põhineks täielikult kohalikul toormel. Me otsime pidevalt keskkonnasõbralikke tehnoloogiaid, mis oleks konkurentsivõimelise hinnaga ja võimaldaks liikuda jäätmevaba ühiskonna poole. Olen kindel, et täna tehtud pingutused mõjutavad märkimisväärselt meie kõigi tulevikku,” kommenteeris Meneses.

Lisandra Marina Da Rocha Meneses
Kaupo Kikkas

Eesti Teaduste Akadeemia presidendi Tarmo Soomere sõnul on märgilise tähendusega oma valdkonna teravaimas tipus töötatavate naisteadlaste pühendumus keskkonda säästvatele ja samas energiajulgeolekut tagavate tehnoloogiate arendamisel.

„Need on nagu valgusvihk tulevikku, mis murrab kaugele välja olemasolevatest arusaamadest ja raamidest; sarnaselt sellele, nagu elektrivalgus ei tekkinud küünalde järjepidevast täiendamisest,“ lisas Soomere.