Moetööstuse varjatud pale: 10 asja, mida modellitöö kohta ei teata
Nad kõik on sarnased? Oled sa kunagi vaadanud tähelepanelikult erinevaid reklaame ja märganud, et modellid ei erine üksteisest väga palju? See on suures osas tõsi, sest etnilise mitmekesisusega hakati modellinduses põhjalikumalt alles paar aastat tagasi tegelema ja kuigi olukord on praegu muutumas, siis on endiselt 80% modellidest heledanahalised.
Modellid ei saa riideid endale. Jah, vahel harva saavad modellid endale jätta riided, mida nad moelaval esitlevad. See juhtub vaid siis, kui modellid ei saa riiete esitlemise eest raha või seisab nende lepingus, et nad saavad riided peale moe-show’d endale jätta. Tavaliselt on siiski riided modellile töövahendiks, mille peab pärast esitlust seljast ära võtma.
Kaaluprobleem. Tundub, et selles vallas astutakse praegu suuri samme. 2015. aastast kehtib Prantsusmaal reegel, et modellidel peavad olema kehtivad tervisetõendid. Kahjuks on aga endiselt palju söömishäirete käes kannatavaid modelle, keda ähvardatakse kaalu lisandudes töödest ilma jätta. Arvestades, et paljud modellid on veel teismelised, mõjuvad söömishäired nende tervisele eriti kahjulikult.
Sotsiaalmeedia võidukäik. Üha rohkem palgatakse modelle, kel on sotsiaalmeedias suur jälgijaskond – arvatakse, et selle kaudu müüakse ka tooteid rohkem. Selle nähtuse probleem on aga selles, et aastaid töötanud modellid kaotavad aja jooksul töö, sest nad ei ole sotsiaalmeedias aktiivsed ja neil pole miljoneid fänne kusagilt võtta. Nende töö võtavad üle inimesed, kellel puuduvad kogemused, ent kellel on väga palju jälgijaid.
Kiusamine. Jah, modelliks saamine on paljude unistus ja jala ukse vahele saamine on väga raske. Ja kui kord see õnnestub, siis tehakse endast kõik, et see ka nii jääks. Kui kahel modellil on näiteks väga sarnane välimus, siis on suur tõenäosus, et need kaks pole mitte sõbralikud kolleegid, vaid hoopis vaenlased. Ka kõige tuntumad modellid on väitnud, et nad on olnud töökiusamise ohvrid...
Nad ei saa alati palka. Alles tööd alustavad modellid saavad esialgu palga asemel vaid kuulsust ja tööd. Nad peavad nägema vaeva ja ennast tõestama, et üldse jõuda tasemele, kui neile midagi maksma hakatakse. Algajad modellid elavad tihti mitmekesi väikestes rendikorterites, mille eest tasub modelliagentuur, kes omakorda saab raha töö tellijalt. Niisiis on modellide kulud kaetud, kuid raha asemel saavad nad töö eest tuntust.
Alaealised on tihti ohustatud. Modelliagentuurid võtavad noori tööle alates 13. eluaastast ja üle poolte modellidest alustab oma karjääri enne 16. eluaastat. Paljud agentuurid lubavad lapsevanematele enne välisreise, et nende lastel on alati saatjad kaasas, kuid kahjuks see pole alati nii. Igatahes on usaldusväärne modelliagentuur teismelisest modelli lapsevanema parimaks sõbraks!
See on ohtlik töö. Internetti on tekkinud suur hulk erinevaid kommuune, mis aitavad modelle, agentuure ja fotograafe omavahel kokku viia. Suurem osa ajast ei tee neist keegi aga korralike taustauuringuid, mistõttu võivad modellid enese teadmata ohtu sattuda. Lisaks on erinevat pildistamisel ohtlikke elemente: eksootilised loomad, kinnised ruumid, veealused pildistamised... Näiteks endine “Ameerika tippmodelli” fotograaf Nigel Barker on öelnud, et tema elu kõige ohtlikum pildistamine oli areenil, kuhu oli lahti lastud agressiivne härg.
Maine on kõige olulisem. Eduka modellikarjääri eeliseks on see, kui modelliga on lihtne ja meeldiv suhelda – eriline välimus tuleb tihti alles peale seda. Näiteks meesmodell Remco Van Derlinden on üle 20 aasta modellindusega tegelenud ja suutnud säilitada püsivalt hea maine. Tal on kliente, kellele ta on tööd teinud rohkem kui 10 aastat.
Modellindus võib olla füüsiliselt valus. Kas teadsid, et modellide tööpäevad on tavaliselt 14 tundi pikad, et jõuda moeetendustele, proovidesse, esitlustele, casting'utele... ? Nii võib ka näiteks moeetendustel mõnikord märgata, et modellide jalad on erinevate kingade kandmisest hõõrdunud – mitte keegi ei tea, mitu numbrit eelmisel etendusel kantud kingad talle väikesed olid...
Allikas: The Talko
