Tekst: Kadri Sakala, koolitaja, ja terapeut (kadrisakala.ee) | Illustratsioonid: Shutterstock
Kas oled tundnud, et askeldad päeval ringi, naeratad, teed tööpäeva lõpuni, aga kui koju jõuad… siis võtab maad tühjus ja üksindustunne? Sa märkad, et ei viitsi ega taha kellegagi kokku saada ning kerid end hoopis teleka, arvuti või telefoni ees kerra, kuni on aeg magama minna. Ja siis algab uus päev. Ja kõik kordub.

Kas teadsid, et on olemas mõiste “naeratav depres­sioon”, mille puhul inimene näib küll väliselt rõõmus ja rahulolev, kuid tema sees on toimumas hoopis midagi muud. Kliiniline psühholoog Rita Labeaune kirjutab ajakirjas Psychology Today, et naeratava depres­siooni all kannatav isik võib olla edukas töös, teha sporti, tal võib olla aktiivne sotsiaalelu ja tore pere, aga sisimas tunneb ta tühjust, kurbust, ärevust või väärtu­setust ning vaevleb unetuse käes. Ta võib tunda, et ei saa olla tema ise. Et peab esinema ja vastama teatud tasemele, mida temalt justkui oodatakse, aga millele ta vastata ei suuda. Ja see võib tekitada viha, mille ta suunab iseendasse. Vahel võib naera­tav depressioon tekkida suure­ma elumuutuse taga­järjel, nagu töökoha kaotus või suhte purunemine. Aga see võib olla ka sotsiaalmeedia mõju, kus piltidelt justkui näib, et kõikidel teistel läheb elus palju paremini kui mul.