Foto: Shutterstock
Kui oled elus vähegi trenni teinud, on suur tõenäosus, et oled sattunud spordisaali väga erinevate tujudega – õnnelikuna, väsinuna või isegi maruvihasena. Enamasti lahkud trennist tänu saadud endorfiinidele paremas tujus, kui sinna jõudes, aga värske uuringu järgi võib vihase või närvilisena higistamine sulle hoopis ohtlik olla!

Teadlased küsisid enam kui 12 000 südamerabandust kogenud inimeselt 52 riigist nende tegevuste ja tujude kohta 24 tundi enne juhtunut. Selgus, et küsitletud inimestel, kes tegid halva tujuga trenni, esines kolm korda sagedamini südamerabandust kui neil, kes läksid trenni hea tujuga. Seda nähtust kutsutakse treeningu paradoksiks.

Südame-veresoonkonnaga tekkinud probleemid treenimise ajal leiavad aset suurema tõenäosusega just siis, kui sul on kõrge vererõhk, kõrge vere kolesteroolisisaldus või kui põed diabeeti. Siiski, mida korrapärasemalt sa trennis käid, seda väiksemaks see risk läheb. Seega, kui sul on juba südamega probleeme, on trenni tegemine tervisliku seisundi parandamiseks väga oluline. Küll aga tuleb treenida mõistusega, sest trenni tegemise ajal on risk südamerabandust saada suurem. Kui su tervis on korras (loe: kui sul pole eelpool loetletud terviseprobleeme) võid end jõusaalis vabalt välja elada.

Vaata ka: Loe, mis juhtub sinu kehaga, kui treenimisega üle pingutad

On tõestatud, et treenimine vähendab stressi ja seda saab suurepäraselt kasutada ka depressiooni ning ärevushäirete raviks. Kuna stress koormab su südant (ja kogu organismi), on vaja sellest kiiresti vabaneda. Paljude inimeste jaoks on just trenn parimaks tujuparandajaks.

Kokkuvõttes – kui otsustad halva tujuga trenni minna, ole teadlik erinevatest riskifaktoritest (kõrge vererõhk, kõrge vere kolesteroolisisaldus, diabeet). Pane tähele erinevaid sümptomeid nagu valu või kiskuv tunne rinnus, õhupuudus või peapööritus. Kui sul on trenni tegemise ajal mõni neist sümptomitest, katkesta treening koheselt ja lase arstil end igaks juhuks üle vaadata.

Allikas: Shape.com