Annika Laats Foto: Krõõt Tarkmeel
EELK Risti koguduse õpetaja Annika Laats leiab, et ebakindlust, vägivalda ja sallimatust saab seletada helluse puuduse ning hingelise tühjusega.

Kui eestlaste kohta kiputakse ikka ütlema, et oleme usuleige rahvas, on Laats seisu­kohal, et sellest, millesse eestlased usuvad, enamasti lihtsalt ei räägita. Toomas Paul ütles juba kümme aastat tagasi, et sotsioloogilised uuringud näitavad, et me pole mitte uskmatu rahvas, vaid et oleme kolliusku. Kui räägitakse usu­leigusest, siis on taustal tihti nõukogudeaegne ette­kujutus religioonist ja see on paar põlvkonda eestlasi kiri­kust tõesti kaugele peletanud. Aga iga inimene vajab iseenda ja maailma usaldamiseks lootust, valgust, mõtet ja tähen­dust,” arutleb ta. “Igapäevases töös näen, et inimeste janu ja igatsus Jumala järele ei ole kusagile kadunud. Palju sõltub sellest, kuidas leiame kokku­puute­punkte – kui inimesel on janu, siis kuidas ta saaks juua.”