Tegemist on kaugelearenenud töötlusäpiga, mida kasutavad professionaalsed fotograafid. See mitte ainult ei muuda fotosid veatult ilusamaks, vaid teeb seda ka täiesti jäljetult. Õigesti valitud filtriga võib äpp muuta rohelise suvepäeva säravkollaseks sügiseseks pärastlõunaks ja erksinise taeva roosa horisondiga päikeseloojanguks. Mõistagi saab see muuta ka inimese nahatooni, silmade, huulte ja kõige muu värvi.

Reklaamplakatitel oleme harjunud nägema tugevalt töödeldud fotosid. See on teada-tuntud fakt, et fototöötleja on muutnud modellide hambad valgemaks ja naha ühtlasemaks. Mis aga juhtub siis, kui hakkame nägema samal tasemel fototöötlust igapäevaselt ka oma Instagrami uudisvoos? Kui inimesed, keda imetled, ei postita enam oma reaalsest elust, vaid fantaasiamaailmast?

„Reklaamplakatit nähes teame koheselt, et fotot on töödeldud,“ sõnab psühholoog Mark Leary. „Kellegi sotsiaalmeediasse postitatud foto puhul ei ole see aga niivõrd ilmselge.“

Teisisõnu, kas inimesed üldse kaaluvad võimalust, et foto on töödeldud, kui tegemist on kellegagi, keda nad peavad niiöelda tavaliseks inimeseks ning kes ei ole modell ega näitleja? Professionaalsed töötlusprogrammid on üha enam kättesaadavamad. Neid saab edukalt kasutada isegi juhul kui puudub ka igasugune eelnev fotokogemus. Kuna sotsiaalmeedia fotode puhul ei pruugi me töötlustest niivõrd teadlikud olla, hoiatab Leary, et see võib luua ebaterve välimuse illusiooni, mille poole inimesed püüelda soovivad.

„Kui mõelda sellele, kuidas inimesed end üldiselt hindavad, siis on see alati end teiste inimestega võrreldes, kuna puudub mingisugune objektiivne standard. Ilule, moraalile, intelligentsusele ja kõigele muule puudub kindel objektiivne standard,“ ütleb Leary. „Ainus viis, kuidas saada teada, missugused me oleme, on end võrrelda sellega, missugused on teised inimesed.“

See tähendab, et kui me näeme fotot blogijast ja mõtleme, miks meie hambad pole nii valged või miks meie silmad ei ole nii sinised, siis võime end tegelikult võrrelda hoopis omadustega, mis pole reaalsus isegi nende endi jaoks. Ka nende hambad pole tegelikkuses nii valged ega nende silmad nii sinised. Nende „ilu“ on kõigest fototöötlusprogrammi looming.

Sotsiaalmeedia mõjutaja Brianne Conley Kordenbrock märkas hiljuti, ei Preseti filtrid muutusid üha enam populaarsemaks inimeste seas, kellel olid temaga sarnased sotsiaalmeedia kontot. Ta mõtles, et proovib seda samuti ning maksis rakenduse filtrite saamise eest umbes 100 dollarit, lootes, et ka tema fotod saavad nüüd selle sooja, roosaka sära, mis kõikide teiste fotodel paistis olevat.

Brianne prooviski koheselt üht Preseti filtrit, sätestades selle fotole oma kodust. Tulemus ei vastanud aga täielikult tema ootustele. „See ei näinud isegi enam välja nagu minu kodu,“ sõnab ta veebiajakirjale Health.com.

Kuna tüdrukul olid pärast rakenduse katsetamist segased emotsioonid, otsustas ta oma jälgijate käest uurida, mida nemad Presetist arvavad. „Vastused olid väga ootamatud,“ sõnab ta. „Umbes 98 % inimestest andis teada, et neile see ei meeldigi. Soovin, et oleksin enne raha kulutamist seda teadnud.“

Loomulikult on olemas erinevaid töötluse tasemeid. Mõned filtrid muudavad reaalsust rohkem kui teised. Siinkohal võib lisaks ka väita, et isegi kaamerad ei pruugi alati jäädvustada sellist tulemust nagu sa sooviksid. Oleme nõus, et kui see päikeseloojangu oranž nägi reaalses elus välja palju erksam kui läbi kaamerasilma, siis pole midagi halba selles, kui foto kontrastsusega veidi mängid. Mure tekib aga siis, kui reaalsusega liiga palju manipuleerime.

Paljude sotsiaalmeedia staaride jaoks on fototöötlus osa nende ärimudelist. Nad teenivad just oma kontoga raha ja soovitud tulemuse saavutamiseks peavad nende fotod teatud tasemel välja nägema. Selles pole midagi halba, kuid siiski tundub, et inimesed ületavad tihti töötluse ja muutmise vahel olevat õhukest piiri.

Täna paljastavad mitmed sotsiaalmeedia mõjutajad ka nii enne kui ka pärast versioonid oma töödeldud fotodest, mis aitab neil näidata, kui suurt rolli üks filter kellegi sotsiaalmeedia kuvandi kujundamisel tegelikult mängida võib.

Fototöötluse võimalik mõju inimestele ei pruugi olla just uudis, kuid see rõhutab kasvavat probleemi. Leary sõnab: „Inimesed, kes püüavad oma avalikku kuvandit ilustada ei ole uus fenomen. See on ka huvitav paralleel justkui selle vahel, et naised kasutavad oma parimate omaduste rõhutamiseks ja teatud omaduste varjamiseks jumestust.“ Me kõik kasutame meigitooteid erinevalt ja mõned inimesed suudavad kõigest mõne jumestustootega oma välimust peaaegu tundmatuseni muuta. Seega on meie ümber pidevalt valesti kujutatud reaalsust, mille tagajärjel võrdleme end ebarealistlike standarditega, mis on juba eos hukule määratud.

2017.aastal avaldatud uuringust selgus, et mida rohkem aega me sotsiaalmeedias veedame, seda suurema tõenäosusega tunneme end üksikuna. Üks teadlane põhjendas seda nii: „Võttes pidevalt läbi sotsiaalmeedia vastu äärmuslikult idealiseeritud kuvandeid teiste inimeste eludest, tekib paratamatult kadeduse tunne ja idee, et teised inimesed elavad sinust õnnelikumat ja edukamat elu.“

Ka fototöötlusäpid võivad mängida väga suurt rolli selle vale kuvandi loomisel ning olles juba eelnevalt teadlik, et kõik, mida sa sotsiaalmeedias näed, ei ole reaalsus, oled juba teinud esimese sammu selle probleemi alistamises. Seega järgmisel korral, kui Instagramis kellegi pilte vaatad, ära usu kõike, mida sa näed.

Allikas: Health.com