Põnev lõhnapsühholoogia: parfüüm mõjutab meie partnerivalikut ja positsiooni ühiskonnas
Lõhnal on otsene seos meie mälu ja emotsioonidega.
Lõhnataju mängib meie elus suuremat rolli, kui arvatakse. Sügaval bioloogilisel tasemel on inimene osa loomariigist ja see, kuidas me lõhname ning kuidas teised meie ümber lõhnavad, määrab ära meie valikud elus ning tihti ka vaimse seisundi. Lõhnade ja parfüümide abil on võimalik muuta meeleolu, tõsta enesekindlust, võidelda depressiooni ja unetusega, tõmmata ligi õige partner nii tööl kui ka eraelus. Ma ei mõista inimesi, kes ütlevad, et parfüüm on luksus. Parfüüm on kõige alus!
Ühtlasi on lõhnataju üks meie ürgsemaid instinkte ja kahjuks nüüdisaegses ühiskonnas järjest enam allahinnatud. Pole ju tavainimesel vaja lõhna järgi ohtu haista või jälgi ajada nagu aastatuhandeid tagasi. Lõhnadel on suur vägi – kuidas lõhnad, sealhulgas parfüümid, meie psühholoogiat mõjutavad?
Lõhna seos mäluga
Lõhnal pole tähendust enne, kui oleme selle seostanud mõne kogemusega. Lõhnataju ja emotsioone juhitakse ühest ja samast ajupiirkonnast, nimelt limbilisest süsteemist. Lõhnakeskus suhtleb otseselt hipokampusega, kus salvestatakse informatsioon lühiajalisest mälust pikaajalisse mällu. Lõhn satub niisiis otseteed pidi pikaajalisse mällu ja vallandab mälestusi. Vahel on mälestus hea, vahel mitte, ja tihtipeale vallandab kindla lõhna või parfüümi nuusutamine terve hulga emotsioone. Me ei unusta mitte kunagi oma vanaema lõhna või parfüümi, mida kandsime oma pulmapäeval. Sooja ahjust tulnud leiva lõhn mõjub lohutavalt ja meenutab kodu. Armsama vana T-särgi nuusutamine manab armastatu silma ette nii elavalt, et võime teda kas või puudutada (ehkki ta võib hetkel näiteks viibida välismaal). Lõhna seost mäluga oleks tark enda jaoks tööle panna, näiteks eksamiks valmistudes kanda kindlat parfüümi ja kasutada seda siis eksamipäeval! Ligipääs mällu salvestatud info juurde muutub lõhnu kasutades palju lihtsamaks.
Lõhn ja depressioon
On läbi viidud uurimusi ja jõutud selgusele, et probleemse lõhnatajuga inimesed satuvad kergemini depressiooni ja ärevushäirete ohvriks. Fenomen nimega anosmia tähendab lõhnataju täielikku kadumist ja pärsib pikemas perspektiivis eluga rahuolu. Ideaalis võiks arvata, et lõhnataju kultiveerimine aitab püsida emotsionaalselt stabiilsena ning parandab üldist heaolu. On kindaks tehtud, et magusad lõhnad tõstavad valuläve ja meeleolu – selle asemel, et tükk šokolaadi suhu pista, piisab, kui lasta peale surtsakas gurmeeparfüümi! Hea põhjus, miks siis see pudel “La Vie Est Belle'i” ära osta … Usun, et pole kokkusattumus, et magusad lõhnad praegu nii hästi müüvad. Elame depressiooniajastul, mitte kunagi varem pole täheldatud nii palju erinevaid käitumis- ja meeleoluhäireid. Magusalõhnalisest parfüümist on niisiis saanud pigem ravim kui luksustoode.
Ka viiruki või küünla põletamine mediteerimise või lõdvestumise ajal on hea mõte. Eesmärgiks on lõhna seostamine lõdvestava kogemusega ja lõpuks polegi vaja enam rahunemiseks mediteerida, piisab aroomi sissehingamisest.
Aroomiteraapia kogemus
Kohtame igal sammul essentse ja õlisid, lõhnatooteid, mida reklaamitakse söögi alla ja söögi peale – dušigeelid, mis annavad spaalähedase kogemuse su enda vannitoas; X disaineri uus parfüüm, mis muudab su seksijumalannaks; just see õhuvärskendaja paneb su korteri lõhnama nagu džungli. Tegemist pole mitte ainult müügitrikiga! Need tooted on ühelt poolt loodud nii, et lõhna abil mängida tarbija emotsioonidega ja meelitada ligi uusi kliente ning teisalt sihtotstarbeliselt, ehk siis see dušigeel tõenäoliselt rahustabki meeli.
Vastuolulised feromoonid
Palju on viimasel ajal olnud juttu feromoonidest ehk kemikaalidest, mida nii loomad kui ka inimesed oma nahas toodavad, et õiget partnerit ligi meelitada (või olenevalt liigist territooriumi märgistada või anda ohusignaali või koguneda – eriti oluline on feromoonide mõju putukate elus).
Paljud tootjad müüvad spetsiaalseid feromoonparfüüme ja tõenäoliselt lisatakse neid ka nii-öelda tavaparfüümidesse, sest keemiku hariduseta me parfüümi koostisosi ära ei tunne. Ajaga feromoonide hulk kahaneb. Kõige suurem hulk on neid hormonaalsete muutuste tõttu teismelistel, mistõttu me sõna otseses mõttes võime haista, kui pubekas tuppa astub. Võrdluseks näiteks üle 40-aastase ruumi sisenedes sama efekti ei saavuta. Parfüümide kasutamisega, eriti kui need sisaldavad muskust või tsivetit või mõnd muud loomset kemikaali, on võimalik feromoonide hulka suurendada ja mõjuda ligitõmbavamalt. On nendega, kuidas on, kindlad aroomid, segunedes individuaalse nahalõhnaga, muutuvad vastupandamatuks niikuinii.
Kuidas me parfüümi valime
Mehed ja naised suhtuvad lõhnadesse erinevalt. Naisi tõmbab parfüümi lõhn kui selline, mehi enamasti kujund, mille see loob. Parfüümi nuusutades me ei lähe ainult ajas tagasi, vaid ka edasi, kujutledes end tulevikus seda lõhna kandes ilusa, parema ja enesekindlamana. Võib-olla sarnasena parfüümi reklaamivale kuulsusele. Võib-olla haakub meiega parfüümi reklaamlause. Näiteks Armani “Sí” kampaania on igas mõttes mõjuv – kaunis ja glamuurne Cate Blanchett ütlemas “jah” elule, armastusele, iseendale. Kes meist seda ei tahaks? Alles viimasel kohal on parfüümi komponendid ning siin lähtume osalt emotsioonidest ja mälestustest, mida lõhn meis vallandab, ja osalt komponentide sarnasusest meie enda kehakeemiaga. Inimese nahk võib naturaalses olekus lõhnata mitmesuguselt – muskuseliselt, soolaselt, metalselt, kas või kannikese moodi. Valime alateadlikult parfüümi, mis meie enda loomulikku lõhna võimendab.
Pane parfüüm enda heaks tööle
Teades, kuidas üks või teine aroom mõjub ning kuidas see reageerib meie kehakeemiaga, võime hakata parfüüme valima teadlikult ja vastavalt olukorrale. Parfüüm moodustab nähtamatu aura meie ümber ja mõjutab otseselt, millise mulje inimestele jätame. Parfüüm tõstab enesekindlust ja aitab meil mõjuda kas professionaalsemalt või atraktiivsemalt. See peaks vastama sellele, millise kujundi tahaksime endast luua ja mis on meie konkreetne eesmärk.
Edu saavutamiseks tööl võiks valida puiduse või tsitruselise parfüümi, mis jätavad kandjast usaldusväärse ja energilise mulje. Tähtsatel kohtumistel või tööintervjuudel sobivad Carolina Herrera “CH”, Lancome'i “Miracle”, Donna Karani “Be Delicious”. Kui kandja soovib midagi natuke ekstravagantsemat, võiks proovida idamaise alatooniga parüüme, nagu Lalique'i “Le Parfum” või miks mitte Prada “Infusion d'Iris”. Vana hea Chaneli “No. 5” on alati naiselik ja tõsiseltvõetav valik.
Võrgutamiseks ja kohtinguteks on valik laiem: sobivad nii gurmeeparfüümid kui ka lillelõhnad. Edetabelite tipus on alati Diori “Hypnotic Poison”, väga armastatakse kanda Yves Saint Laurenti “Black Opiumi” ja Guerlaini “Shalimari”. Need kolm on väga võimsa projektsiooniga ja tugeva iseloomuga lõhnad, mis igaühele ei sobi. Natuke intiimsemad valikud oleksid Narciso Rodriguezi “For Her” EdP (mustas pudelis) ja Burberry “Body”. Minu isiklikud lemmikud on Chaneli “Coco Noir” ja Bvlari “Jasmin Noir” – nendega naljalt mööda ei pane. Komponentide seas torkavad silma ambra, muskus ja tsivet, mis on kõik loomse päritoluga kemikaalid ja lõhnavad suurtes kogustes eemaletõukavalt. Muskusest oli juttu eespool, tsivet aga on põhimõtteliselt metskassi tagumikus asuvast näärmest saadav eritis ... Tillukestes kogustes saadavad need kemikaalid ajule ohusignaali, mida tõlgendatakse seksuaalse erutusena.
Sõpradega välja minemiseks võiks valida mõne rõõmsa ja sillerdava, magusa alatooniga lõhna. Head on kõik “Viva La Juicy” sarja parfüümid, Carolina Herrera “VIP” ja “VIP Rosé”, Lancome'i “Tresor La Nuit”, Dolce & Gabbana “The One”. Kõik, mis on natuke puuviljane ning natuke lilleline ja vallatu. Tulles tagasi eespool mainitud lõhna ja mälu seose juurde, soovitaksin iga kord kanda sama lõhna, et see siis tulevikus seostuks lõbutsemise ja õnnelike aegadega. Panemegi hea tuju pudelisse!
On palju teisigi olukordi, mil parfüümi kandmine oluliseks saab – blogijad (nagu ma ise) kannavad lõhna peaaegu igaks elujuhtumiks, ka magama minnes (lavendel, eks!). On võimalik luua endale terve parfüümigarderoob – aga sellest pikemalt tulevikus.
