Priit Võigemast: eks ma saan ju ise ka aru, et see lõhnab nagu üks rammus keskeakriis

Näitleja ja lavastaja Priit Võigemast (40) on kasvanud me pilkude all ning teekond on olnud põnev. Noorukina nii sobiv kaunishingeks, on ta aja edenedes saanud end rollides määrida pisarate, viina, pori, vere, raha ja pahedega. Aga talle silma vaadates meenub kohe, miks me teda kunagi armastama hakkasime.

Oma vigadest õppinuna – mis tarkuse võrra sa nüüd targem oled?

Võib-olla selle võrra, et kõiges ei peagi olema ideaalne. Meediast kipub jääma mulje, et teised saavad jube hästi hakkama, on õnnelikud ja rõõsad, käivad trennis ja teevad karjääri. Paraku maadlevad kõik oma deemonitega. Sellest üli­inimlikult kõrgest latist ei hüppa keegi mängleva kergusega üle. Ja teine, vahest olulisim – rääkida tuleb. Olgu armastus kui tahes suur, keegi meist ei ole mõtetelugeja. Kõigest peaks rääkima.

Ja siis olema muidugi ka valmis vastuseks, mis alati ei pruugi meeldida?

Selleks peab küll ikka väga julge ja tark olema. Kooselu alustatakse ju parimas usus ja lootuses, et kõik läheb muretult. Aga muresid tuleb suuri ja väikeseid. Me ei ela ju laboris, kus tingimused on kontrollitud ja ideaalsed. Ka lavastada oleks oi kui lihtne, kui oleks ideaalne materjal, ideaalsed näitlejad, ideaalne publik saalis ja ideaalne ilm õues. Aga ei ole. Enamasti tuleb hakkama saada tingimustes, mis on kaugel ideaalist. See on raske ega õnnestu alati.

Kas oled psühholoogi juures käinud? Mis seal toimub?

Jah. Üks räägib ja teine kuulab. Ega sealt