Olematust turundustööst hoolimata levib jutt ainulaadsetest käekelladest nii eestlaste kui ka juba välismaalaste seas. Näiteks jõuavad sel sügisel kellad müügile Pariisi moenädala ajal ühes Pariisi kohvikus avatavas pop-up-kaupluses.

Saage tuttavaks – Kersti!

Kersti lõpetas eelmise aasta kevadel Tartu kõrgema kunstikooli mööbliosakonna õppekava ja tema lõputööks olidki just puidust käekellad. Praegu keskendub disainer täielikult kellade tegemisele ja on sellega rahul. „Olen suutnud ühendada hobi ja töö – mis saaks olla veel parem?” küsib ta.

Ideele hakata ise käekellasid disainima ja valmistama tuli Kersti kolm aastat tagasi. „Olin siis hästi suur kellakandja ja alati tahtnud endale ise kella teha. Rääkisin sellest osakonnajuhatajale ja rektorile, ning kui tuli lõputöö teema valimise aeg, õnnestus leida ka juhendaja.”

Pärast kooli võttis Kersti suve vabaks, kuid juba oktoobris osales konkursil „Eesti disainiauhinnad” Bruno nominentide seas.

Puidu kasutamine kui loomulik tee

Puiduga töötamist kirjeldab Kersti kui midagi väga loomulikku. „Juba väiksest saati jälgisin pidevalt oma vanaisa, kes tegeles alati puiduga. Puit on nii ehe ja omapärane, lubades igal kellal olla ainulaadne – isegi kui kasutan sama puitu, ei näe see kunagi täpselt ühesugune välja.”

Eestlastele meeldib Kersti hinnangul kõige rohkem tume pähkel, mis on ka üks naise enda lemmikuid. „Kasutan veel seenkahjustusega kaske, lisaks õunapuud, kadakat, ploomi ja kirssi,” lisab ta.

Kuidas Kersti töötab?

Praegu töötab Kersti üksinda: loob kelladele ise disaini, valmistab korpuse ja paneb kõik lõpuks ka kokku. Nahkdetailide osas aitab teda õde Kadri, kellamehhanismid tellib disainer aga Tallinnast kellassepa käest.

Praegu tegeleb Kersti peamiselt tellimustöödega, mille maht on olnud väga erinev – alates ühest kuni kuuekümneni. Kellade arvust hoolimata on disainerile tähtis, et klient jääks tulemusega rahule – see aga eeldab põhjalikku koostööd. Tellimustöö täitmiseks vajab Kersti vähemalt kahenädalast etteteatamisaega ja üks kell maksab keskmiselt 250 eurot.


Kersti Teenu. Foto: Rauno Volmar