Disainiöö. Anna Viik rõivadisain
Disainiöö kavast ei puudu ka sel aastal rõivadisaini programm, mis sel aastal on koondnud üheks suureks moeetenduseks. Teater NO99 saalis aset leideval suurejoonelisel moeshowl astuvad teiste seas üles ka kaks andekat disainerit Anna Viik ja Liisa Soolepp, kes ühel või teisel viisil minus uudishimu on tekitanud ning nüüd tekkis mul ideaalne võimalus nendega ka isiklikult suhelda.

Noor Eesti moedisainer Anna Viik on viimasel ajal erinevatel meediakanalitel palju silma jäänud. Tema esitlusele tulev kollektsioon “Lines” on Anna ja UK räppari J-Flowz’i koostööprojekt, milles mood, disain, videokunst ja hiphop-muusika põimuvad üheks terviklikuks moeshow’ks. J-Flowz’i muusika taustal liiguvad modellid stigmast skisofreenia ümber inspireeritud kollektsioonis, kus erinevad kunstivaldkonnad käsitlevad üht ja sama konspetsiooni läbi enesele omaste vaatenurkade, tekitades seeläbi korraga mitmel tasandil töötavaid paralleelmaailmu.

Olles tihedalt seotud muusikutega loobki Viik tihti rõivaid just artistidele ja seob oma loomingut rahvusvahelise popkultuuriga. Enda sõnade järgi temast massimoe disainerit kunagi ei saagi, sest noorele disainerile meeldib pigem tegeleda inimesega mitte enamusega. “Mind inspireerivad inimesed ja nende maailmad,” selgitab ta. “Mulle meeldib probleemi lahendamise protsess, mistõttu teengi enamjaolt eratellimusi, mille puhul saan süveneda ühele kindlale maailmale.”

Esimene kokkupuude moega oli Annal VHK koolis õppides sealsel moeshowl osaledes. “Tol hetkel ei olnud mul erilist aimdu, kuidas käivad rõivatükid kokku nii, et oleks visuaalselt ilus vaadata,” räägib looja. “Laval olid lillad sametist “ballikleidid”, mille eesmärk hästi glamuurne välja näha.” Tegelikult olid kleidid aga tagant haaknõeltega kinnitatud või muul moel “kokku pandud”.

Kui Anna aga EKA moedisaini erialale õppima asus tundis ta nagu olekski päriselt juba valmis moelooja. “Seetõttu ei saanud ma esimesel ja ka teisel aastal suurt midagi aru, kuna rind oli kellegi nõu kuulmiseks liiga üles puhutud,” tunnistab Viik. Ka Inglismaal rätsepaks õppides tundis noor disainer end kõige targemana, kuid erinevalt EKAst oli seal väga palju üliõpilasi, kellest üks parem kui teine ja tase väga kõrge. “Vaidlemiseks aega ei antud ja kõik tuli teha täpselt nii nagu nõuti ja mitte grammigi vähem,” jutustab ta. “Kui natukenegi tegemata jäi, öeldi, et kui hakkama ei saa, ei pea siin koolis käima.”

Anna tunneb end ise pisut moevõõra inimesena. “Selles mõttes, et ma ei tea trendidest suurt midagi. Mind ei huvita hooaja mood, värvid ega stiilinipid ja ma ei jälgi ka iga-aastaseid disainerite vohanguid catwalkidel,” selgitab moelooja. “Pigem tegelen konstruktsiooniga ja hiljem annan sellele lähtuvalt probleemist välimuse.”

Anna eelistab kasutada kindla sajandi moesuundade jälgimise asemel klassikalist lõiget modernses võtmes, aga talle meeldib ka minimalism. Viimane just mittevajalike detailide eemaldamise näol. “Mu rõivad ei sisalda ebavajalikke ilustavaid detaile nagu lipsud või pärlid,” räägib Viik. “Kui juhtub, et satubki mõni sätendav kivike rõivale, siis lähemalt uurides täidab see mingit funktsiooni.”

Tartu Kõrgemas kunstikoolis õppinud rõivadisainer Liisa Soolepp püüab oma loomingus sobitada kokku arhailisi mustreid urbanistliku joonega ning kasutab kudumite loomisel vaid kvaliteetseid pehmeid peenvillaseid lõngasid.

“Mulle meeldib mõelda rõivaesemest kui talismanist, millel on lisaks keha katvale väärtusele ka hoidev ja kaitsev funktsioon ning mis loovad kandja ümber oma maailma ja ruumi,” räägib Liisa. “Mulle väga imponeerivad kootud mustrilised mantlid, sest need on põhjamaises kliimas praktilised ja samas ka pilkupüüdvad.”

“Olen alati soovinud end ümbritseda omapära ja iluga,” tunnistab Soolepp. “Kuna minu varajane noorus langes 90ndate algusesse, siis peaaegu ainuke võimalus midagi massist eristuvat selga panna oli see endale ise valmis õmmelda. Ilmselt sealt see loomispisik pärinebki.”
Igapäevaselt inspireerib Liisat kõik müstiline ja maagiline, mis seisab väljaspool argireaalsust. Disainiööl esitlusele tulev kollektsioon ongi inspireeritud hüpnotiseerivast taevakehast, Kuust. “Kuna suvel lugesin mitmeid raamatuid just Kuust ja selle mõjutustest, kandusid need teemad sujuvalt ka minu loomingusse üle,” selgitab disainer. “Samuti soodustas neid ideid soe ja sume augustikuu, kus lihtsalt pidi langevaid tähti vaatama ja igavikustel teemadel mõtlema.”


Erinäolise kudumite kollektsioonis on rõhk asetatud materjalivalikule ja erinevatele mustritele. Unikaalseid ja praktilisi kudumeid iseloomustavad geomeetrilised märgid ja soov luua ajatut disaini. Andmaks edasi Kuu salapäraseid varjundeid on kollektsioonis kasutatud hallikaid, sinakaid, hõbedasi, pruune ja murtud pastelseid värvitoone. Tähelepanu tasuks pöörata ka kudumite seljaosadele, mis saanud inspiratsiooni Kuu tagumisest poolest.

“Olen Disainiöö tegemistele kaasa elanud ja nende programmis osalenud juba mitu korda,” räägib Liisa. “Alati on kavas põnevaid esinejaid ja ülesastujaid ning samuti meeldi mulle Disainiöö taotlus esitleda moodi kontseptuaalselt ning leida etendusteks põnevaid ruume. Kohtumiseni!”

RÕIVADISAINI PROGRAMM “Moes on disain”

Aeg: 28.09 kell 17.00
Koht: Teater NO99, Sakala 3
Pilet: 10/7 € (EDL liige, tudeng, õpilane, pensionär)