“Mäletan, et meil oli iga pühapäev juuste kammimise situatsioon: istusin põrandal vanaema jalgevahel ja ta ragistas kaks-kolm tundi mu juukseid lahti kammida. Mul pisarad voolasid, oli nii valus ja halb ning ma ei saanud üldse aru, mis toimub ja miks just minul peab selline pahmakas peas olema.”

Sandra mäletab hästi ka juuksuriskäike, kui juuksurid seisid ümber tema ringis ja katsusid erilise tekstuuriga soengut. Ühel hetkel sai Sandra emal sellest küllalt ja ta kirjutas Aafrikasse laste isale, kes saatis sobilikud juuksehooldustooted.

Jaga
Kommentaarid