Kinga Cichewicz / Unsplash
Kas sina teadsid, et justnimelt stress annab kehale energiat, et tulla toime väljakutsetega?

Kui inimese ellujäämine on kaalul (näiteks on vaja aidata uppuvat inimest) ning tarvis on olla ergas, valvel ja tegutsemisvalmis, aitab aju kogu keha energiat mobili­seerida, kirjutab kliiniline psühholoog Ingrid Vachtel. “Kütuse” saamiseks eraldab maks vereringesse rasvu ja suhkruid. Hingamine muutub sügavamaks, et südamesse rohkem hapnikku jõuaks, ning südame löögisagedus kiireneb, et hapnik, rasvad ja suhkrud kiiremini lihastesse ja ajju liiguksid.

Stressihormoonid adrenaliin ja kortisool aitavad lihastel ja ajul energia vastu võtta ning see efektiivselt kasutusse lasta. Adrenaliin äratab meeled. Pupillid laienevad, et rohkem valgust sisse pääseks, ning kuulmine teravneb. Uit­mõtted kaovad ja tähelepanu paraneb. Tänu ajus vabanevate virgatsainete kompotile tunneme end enesekindlamate ja võimsatena.

Kui olukord ei ole eluliselt ohtlik, lülitub ajus ja kehas tööle väljakutsereaktsioon, mille korral keha varustatakse vajaliku energiaga, mis omakorda hõlbustab pinge all tegutsemist, kuid hirmu asemel tunned end keskendunult.

Peamiselt spordis, kuid ka artistide, kirurgide, mängurite seas levinud vookogemus (flow state) – äärmiselt meeldiv seisund, kus inimene on täielikult hõivatud konkreetse tegevusega – on näide väljakutse­reaktsioonist. Uuringud näitavad, et seda kogevad inimesed ei ole soorituse ajal “füsioloogiliselt” rahulikud, vaid neil esineb just seda tüüpi stressireaktsioon, tänu millele suureneb ligipääs vaimsetele ja füüsilistele res­surssidele ning kasvab enesekindlus, paraneb tähelepanuvõime ja sooritus.

Seega, kui tahad midagi vältida, sest see on nii stressirohke, siis tee vastupidist ja pane kogemus enda kasuks tööle! Suhtu sellesse kui väljakutsesse ning võimalusse end proovile panna.

Loe lisaks, miks stressirohke elu on tähendusrikas elu ja kuidas stress enda kasuks tööle panna!