Üks võimalus on valida välja kolm kõige tähtsamat ülesannet, mis peavad päeva jooksul tehtud saama. Need on potentsiaalsed kohustused, mille pärast peaksid kontorisse jääma pärast tööpäeva lõppu või jätkama kodus pärast õhtusööki. Kõige parem on selliste ülesannete kallale asuda kohe hommikul. Nii saad olla kindel, et teised tegevused ei saa sind häirida ning oluline saab tehtud.

Mõõda oma töötulemusi, mitte nende täitmiseks kulunud aega.

Kõige paremini saad oma tehtud tööd hinnata, kui jagad suure projekti väiksemateks ülesanneteks ja pead arvestust asjade kohta, mis tehtud saavad. Päeva lõpuks võid avastada, et oled märkamatult palju ära teinud ning motivatsioon on endiselt laes.

Loo harjumused, mis aitavad sul töö tegemist alustada.

Võib juhtuda, et kui sa ei ole läbi mõelnud, millise ülesande kallale hommikul esimesena asuda, võid tegutsemist edasi lükata ja lihtsalt aega kulutada. Alustamine on alati kõige raskem, sellepärast on hea luua rutiin, mis saadab ajule signaali, et käes on tööaeg. See võib olla midagi lihtsat, näiteks töö juurde jõudes kohvi võtmine ja uudiste lugemine. Kui kohv saab joodud, alustad tööd.

Tee selgeks, millele aega kulutad.

Kui sul on raskusi produktiivne olemisega, tasub üle vaadata oma harjumused ja selgeks teha, mille peale aega kulutad. Mõtle oma päev hommikust alates läbi. Milline näeb välja su hommikurutiin kodus, et end tööpäevaks valmis sättida? Võib-olla saad teha väikeseid muutusi, näiteks riided järgmiseks päevaks välja valida juba eelmisel õhtul. Seejärel mõtle, millega päeva jooksul tegeled. Võib-olla kulub Facebookis liialt aega või saavad kiiretest vestlustest ootamatult pikad ja ajakulukad telefonikõned? Kui saad jälile, kuhu aeg kaob, saad ka muutusi teha.

Allikas: Inc.