Üks neist, milles osalesid Ameerika vähiühingu, Harvardi ülikooli, Johns Hopkinsi Bloombergi rahvatervise kooli jt institutsioonide esindajad, võttis vaatluse alla kuus käimasolevat terviseuuringut. Nende raames teatavad osalejad ise, kui palju trenni (ajaliselt) nad nädalas teevad. Uuringud hõlmavad enam kui 660 000 inimest ja neid saab jaotada järgnevatesse kategooriatesse: inimesed, kes ei tee üldse trenni; inimesed, kes treenivad vähem kui soovitatud 150 minutit nädalas ja need, kes treenivad 2-3 korda või 3-5 korda rohkem kui soovitatud. Analüüsiti ka 14 aasta vältel kogutud surmaandmeid erinevates gruppides.

Selgus, et neil, kes treenisid vähem kui soovitatud 150 minutit nädalas, on surmarisk siiski 20% väiksem kui neil, kes üldse trenni ei tee. Seega loeb iga trenniminut. Isegi siis, kui sa treenid vähem kui 21 minutit päevas ja 150 minutit nädalas, vähendad sa oma surmariski 20% võrra.

Need, kes tegid mõõdukat kardiotrenni kuni kaks korda rohkem ehk 300 minutit nädalas (42 minutit päevas), vähendasid surmariski 31% võrra. 2-3 korda miinimumist enam treenijad aga 37% ja 3-5 korda rohkem treenijad 39% võrra.

Järeldus? Teadlased tõestasid, et mõõdukas kardiotreening 45 minuti vältel iga päev vähendab varajase surma riski kuni 31%. See näitaja võib tõusta kuni 39%ni, kui sa harjutad iga päev enam kui tunni (64 minutit). Päris suur mõju, kas pole?

Teises uuringus vaadeldi trenni intensiivsust ning võrreldi mõõduka ja tugeva treeningu mõju eluea pikkusele. Selgus, et nende hulgas, kes soovituslikud trenniminutid (150 nädalas, 21 päevas) ära tegid, oli surmarisk 9% madalam juhul, kui vähemalt 30% treeningust mahtus tugeva trenni kategooriasse. Kui tugeva trenni maht on enam kui 30% kogu nädala treeningumahust, siis väheneb surmarisk 9-13%. Järeldus? Kõige parem on teha trenni üks tund päevas ja nii, et 30% nädala mahust moodustaks tugev treening.

Allikas: Byrdie