Foto: Shutterstock
Kas leiad end vahel kontori köögipoolel ringi luusimas, otsimas väikest krõpsupakki või šokolaaditahvlit? Isegi, kui sõid 45 minutit tagasi lõunat? Saa teada, miks sa ikka veel näljane oled.

Kas juhuslikele näljasööstudele on ka teaduslikke selgitusi? Portaalis Byrdie intervjuueriti mitut tunnustatud toitumiseksperti, kes avaldasid kõik põhjused, miks inimesed tunnevad näljatunnet hetkel, mil seda tegelikult üldse tekkima ei peaks. Loe edasi ja saa teada kaheksa salakavalat põhjust, miks pidevalt näksida soovid.

Netflix

Ja me veel arvasime, et pole midagi halba selles, kui vaatad ühe nädalavahetuse jooksul ära kõik vastavastatud seriaali osad. „Eredate ekraanide ees olemine, ükskõik, kas selleks on televiisor või arvuti, ergutab mõtlematult sööma,“ ütleb Nutri Savvy Healthi toitumisekspert Lauren O'Connor. Oleme eriti agarad toidu järele haarajad siis, kui vaatame midagi põnevat (jah, tulnukate tagaajamine ning koletiste rünnakud!). „Need ergutavad adrenaliini, mis omakorda stimuleerib näljatunnet,“ ütleb O'Connor.

Kui vaatad sarja või filmi hilisõhtul (ehk kõige populaarsemal Netflixi ajal), tõuseb märkamatult soov näksida. „Uneaja ignoreerimine paneb aluse suhkru- ja süsivesikuterikastele isudele kogu järgnevaks päevaks,“ selgitab Diane Sanfilippo, raamatu „Practice Paleo“ autor ja toitumisnõustaja.

Selleks, et neid tehnikamõjutustega söömismaratone piirata, pane näljatunde tekkides sari korraks pausile ja mine söömise ajaks ekraanist eemale – selle asemel, et haarata snäkikauss endaga voodisse. Sanfilippo soovitab anda endale ka ekraanist puhkeaega. „Sarjad ja filmid on olemas ka siis, kui sa tagasi tuled,“ sõnab ta. „Palu lihtsalt oma sõpradel mitte seriaali järgmise osa stseene ära rääkida, et sa saaksid korralikult puhata ning oma menüü tervislikuna hoida.“

Janu

Tundub ebaloogiline, aga üks kõige levinumaid põhjusi, miks liiga palju kaloreid tarbime, on see, et ajame janu ja nälja omavahel segamini. „Sööme tavaliselt siis, kui arvame, et oleme näljased. Tegelikult oleme aga vedelikupuuduses,“ selgitab Abbey Sharp, Abbey's Kitcheni dietoloog.

O'Connor meenutab, et püüaksime vett järjepidevalt kogu päeva jooksul tarbida. Ilusa veepudeli laua peal hoidmine võib olla suureks abiks. Saadaval on palju korduvkasutatavaid pudeleid, millesse saad lisada ka näiteks sidrunit, münti ja kurgiviile. See muudab vee maitsvamaks ja annab ka vitamiine. Joo ära neli pudelitäit vett päevas ja O'Connor lubab, et tunned vähem soovi näksida.

Loe ka: 8 muutust, mis su organismis toimuvad, kui sa ei joo piisavalt vett

Unepuudus

„See on vägagi levinud süüdlane seletamatute isude taga,“ ütleb holistiline toitumisspetsialist Vanessa Packer, ModelFit spordikeskuse asutaja ning BonBeri toitumisveebi kaasasutaja. Kui sinu unerežiim on ebaregulaarne, võib see sinu toitumisharjumused ja seedesüsteemi segamini ajada. Oled ju üleväsinuna tundnud, kui ebaproduktiivne ja aeglane sa oled?
Unepuudus tõstab kehas ka kortisoolitaset, mis stimuleerib taaskord näljatunnet. „Me kipume maiustuste ja lihtsate süsivesikute järele haarama siis, kui tunneme väsimust,“ ütleb O'Connor.

Kui palju und siis ikkagi on piisav? Toitumisnõustaja Tricia Griffini sõnul on seitse tundi öö jooksul miinimum. Sellega, et võtad end kokku ja lähed igal õhtul vähemalt pool tundi varem magama (ja seda tasapisi iganädalaselt pikendades), langeb kehas kortisoolitase, sa suudad paremini oma isusid kontrollida ning luua regulaarsed söömisharjumused.

Madala rasvasisaldusega toidud

Kuigi toidu pakendile võib olla peale märgitud „madala rasvasisaldusega“, ei pruugi see tähendada tervislikkust. Eriti, kui tegemist on töödeldud toiduainega. „Nii-öelda dieettoidud on ülimadala rasva- ja valgusisaldusega, kuid kõrged rafineeritud süsivesikute poolest, mis pole nii toitvad kui rasv ja valk,“ sõnab Sharp.

Selle asemel soovitab ta leida kombinatsiooni valgu, kiudaineterikaste süsivesikute vahel ning valida nii põhitoidukordade kui snäkkide juurde ka rasvu. Täiuslik valik on näiteks avokaadoga röstsai, mida sööd hummusega ning valid täisterasaia.

Loe ka: 13 head nõuannet kehakaalu langetamiseks (ilma, et peaksid loobuma oma lemmiktoitudest)

Suhkrurohke hommikusöök

Kui juba rääkida töödeldud süsivesikutest, siis päeva alustamine suhkrurohke hommikusöögiga garanteerib hilisema näksimise. Selle alla kuuluvad nii hommikuhelbed, pagaritooted, suhkrurikkad kohvitooted, müslibatoonid ja isegi puuviljad – neist kõigist peaksid hommikul hoiduma.

„Peidetud suhkrud ja töödeldud süsivesikud, mis sisalduvad paljudes hommikuhelvestes, viib keha juba päeva alguses suhkrurohkele karussellile. Need muudavad sind näljaseks isegi siis, kui oled just söönud,“ ütleb Elizabeth Brown, The Kitchen Vixeni toitumisnõustaja.

Müslibatoonid ja puuviljad ei ole tegelikult nii head, kui võiks arvata. „Muidugi, puuviljad on tervislikud, aga keha töötleb neid vähem kui ühe tunni,“ ütleb toitumisnõustaja Dana James. „Juba vähemalt kella 11ks leiad end toidu kallalt ja näksid tõenäoliselt saiakesi ning šokolaadi. Neis sisaldub ohtralt salakavalaid suhkruid, mis mõjutavad järsult veresuhkru taset ning ajavad näljahormoonid segadusse.“
Kõige tähtsam: vali valgurohke hommikusöök nagu näiteks juurviljadega omlett või chia seemnetega puding.

Loe ka: Erik Orgu soovitab: see levinud hommikusöök on suurepärane kaalulangetaja

Nätsu närimine

Kas oled vahel tähele pannud, et sinu kõht hakkab nätsu närides korisema? „Sinu keha on kodeeritud arvama, et närimine tähendab peatset toidu jõudmist kõhtu,“ selgitab Sanfilippo. „See võib muuta sind näljaseks isegi siis, kui see sul plaanis polnud. Nii leiadki end taas snäkke otsimast.“

Kui armastad nätsu närida, soovitab Sanfilippo seda harjumust gaseeritud veega „petta“. Lisa paar mündilehte ja kurgiviilu, et anda veele maitset. „See mitte ainult ei anna su kehale seda, mida ta vajab – värsket vett – ,vaid hoiab sinu meeled erksana ja suu töös,“ ütleb ta.

Mõjutaja

Meil kõigil on üks selline. See üks sõber või pereliige, kes sisendab sulle, et oled näljasem, kui tegelikult ning sa pead ühe pitsaviilu või muffini veel võtma.

„Kui sinu pereliige või sõber üritab sind veenda sööma rohkem, kui sa tegelikult tahaksid, ütle neile viisakalt, et sinu kõht on juba täis,“ soovitab Sharp. Kui nad sind siiski sööma suunata üritavad, püüa see teema unustada ja tee ettepanek minna hoopis jalutama või kinno järgmisel korral, kui nad sind lõunale kutsuvad.

Nostalgia

Jah, me teame, see kõlab kummaliselt, aga nostalgilised tunded mõne toidu suhtes võivad panna meid üle sööma. Mõtle sellest nii: „Kui sa lapsena põlve marraskile kukkusid, kas su vanemad viisid sind siis jäätist sööma?“ Nii küsib Verywelli autor ja dietoloog Rachel Berman. Sellised toiduga seonduvad mälestused võivad panna sind millegi hea järele haarama, eriti, kui sul on täiskasvanueas sarnased tunded ja kogemused.

„Sarnaselt, kui sa oled lapsepõlves pärast iga õhtusööki magustoitu söönud või restoranides eelrooga tellinud, võib ka see panna sind lisakaloreid tarbima,“ sõnab Jenny Champion, Posh Paleo toimetaja ja dietoloog.

Sellest harjumusest vabanemiseks soovitab Berman kasutada preemiana midagi muud kui toitu. Näiteks lõõgastu kümneminutilise massaažiga. Veel võib toimida see, kui asendad mõne nostalgilise toiduaine madalama kalorsusega valikuga, soovitab Champion. Vali näiteks jäätise asemel tükike tumedat šokolaadi või tee tassike head teed.