Riigi esipaar jätkab Eesti sünnipäeva pidulikul tähistamisel rahvuslike rõivaste kandmise traditsiooni, tehes komplimendi rahvakultuurile ja kõigile käsitöömeistritele, kes seda 21. sajandil elavana hoiavad.


Viimastel aastatel oleme näinud presidendipaari vabariigi aastapäeva kontserdil ja sellele järgneval pidulikul vastuvõtul kandmas rahvuslikke rõiva-aardeid – riigi 99. sünnipäeval kandsid nad Setu, 100. sünnipäeval Tori riideid. Nüüd on kord Põhja-Eesti käes, 19. sajandi keskpaiga Põhja-Eesti linnamoelised pidurõivad on stiliseeritud 21. sajandisse sobivaiks.

President Kersti Kaljulaid kannab 19. sajandi keskel Põhja-Eestis levima hakanud linnamoelist kaapotkostüümi, mille kangas on käsitsi telgedel kootud. Selle rõivastuse juures kandsid abielunaised traditsioonikohast peakatet ja põlle, vastuvõturõivastuse puhul on aga kesksel kohal presidendi ametimärgid kett ja täht. Ülerõivaiks on sarnase lõikega kaapotkuub, suurrätt ja kirikindad. Kaelas kannab president Haapsalu pitsimeistrite poolt kingitud salli.

Georgi-Rene Maksimovski kannab samasse ajastusse kuuluvat sallkraega siidvesti ja saterkuuega rõivakomplekti.

Riided valmisid käsitööna viie meistri käte all. Rõivastega töötasid Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liidu rahvarõiva alaliidu juht ja rahvarõivameister Anu Randmaa, käsitöömeistrid ja -õpetajad Vilve Jürisson ja Silja Nõu ning käsitööettevõtja, kangakuduja Margot Marks.

Meisi Volt

19. sajandi keskpaik on eestlastele ja eestlusele märgiline. Just nüüd algas eestlaste rahvusliku eneseteadvuse ning tärkava haritlaskonna kujunemise aeg. Ärkamisaja alguse aeg, kui asutati Pärnu Postimees (1857) ning ilmus „Kalevipoeg“ (1857) ning peagi koguneti ühiselt esimesele üldlaulupeole (1869). Sel ajal algas talurahva rõivaste taandumine linnamoelise rõivastuse ees.

Komplektide maksumus on kokku 3654 eurot.

Tiit Blaat