“Kui me oleme stressis, siis üks hormoonidest, mida meie kehad toodavad, on kortisool. See stressihormoon võib suurendada isu ning tekitada tahtmise käsi snäkkide järgi ulatada.”

Lenherri sõnul on selle põhjuseid mitu. “Esiteks, maitsvad toidud nagu šokolaad, krõpsud, koogid ja muu selline võivad hetkeliselt kortisooli taset langetada. Kui aga sellisest näksimisest saab harjumus, harjub keha sellega kui kindla mehhanismiga, mis stressi vähendab. Enne, kui me sellest arugi saame, näksime midagi iga kord, kui vähegi stressi tunneme.”

Kui oled märganud, et unegraafik on pideva kodus püsimise tõttu pea peale pööratud, siis võib ka sellel olla mõju meie söömisele, seletab Lenherr.

“Kui und napib ning selle kvaliteet on kehv, siis võib juhtuda, et meie näksimisvajadus kasvab. Ebapiisav uni põhjustab madalat energiataset ning keha üritab seda läbi toidu saadud energia korvata. Lisaks, kui magame sügavalt, siis meie hormoonid seadistavad ennast ümber. Kui me sügavasse unefaasi ei jõua, siis meie isuhormoonid ei ole tasakaalus ning jääb mulje, et kõht on pidevalt tühi, mistõttu tunnemegi vajadust pidevalt midagi süüa.”

Selleks, et lõpetada liigne näksimine, tuleb aru saada, mis sellist söömismustrit põhjustab. Kui on unega probleeme, tuleb üritada trenn jätta päeva esimesse poolde ning luua meeldiv rutiin õhtuteks. Näiteks planeerida vanniskäik ja vahetada telefon ühe hea raamatu vastu. Kui oled stressis, registreeru virtuaalsetele trennidele ning higista see endast välja või kuula rahustavat muusikat.

Samuti tasub enne külmkapi kallale asumist endalt küsida, kas oled ka päriselt näljane. Joo klaas vett, enne kui käe snäkkide järele sirutad.

Paul McKenna jagas saates This Morning head nippi, et lõpetada mõtlematu näksimine. Tema sõnul võib mõtlemine toidu peale, mis vastikustunnet tekitab, maha suruda näljatunnet.

Allikas: Red Online