Koensüüm Q10 suurendab vastupanuvõimet stressile ja haigustele ning aitab pingelisel eluperioodil hoida keha tervena. Samuti parandab see mälu, suurendab keskendumis- ja analüüsivõimet ning aitab ennetada viirushaigusi. Koensüüm Q10-l on ka vererõhku ja veresuhkru sisaldust langetav toime.

Tervisliku elustiili ja tasakaalustatud toitumise korral on ka koensüümi Q10 piisav tase meie organismis tagatud. Lisaks otse toidust saadule sünteesib keha seda ka ise.

Kui aga organism vananeb või seda mõjutavad näiteks stress, mõningad ravimid ja suitsetamine, väheneb ka ensüümi tootmine kehas. Selle tulemusena väheneb rakkude uuenemine ning vastupanuvõime stressile.

Koensüümi Q10 omastamist pärsivad rauarikas toit (kui seda tarvitada kestvalt), lahtistitena töötavad mineraalõlid, kloriididerikas joogivesi, suukaudsed rasestumisvastased vahendid, paljud antibiootikumid ja rääsunud taimsed ning loomsed rasvad. Q10 puuduse kõige levinumateks põhjusteeks on peensoolehaigused, rasvavaene toit, pikaaegne kolesterooli langetavate ravimite tarbimine, mitmete ravimite pikaajaline kooskasutamine ja maksa tööd häiriv krooniline alkoholism.
Inimese organismi koensüümi Q10 “vabrikuks” on maks, kus kõik ubikinooni ühendid viiakse kehale vajalikku Q10 vormi. Vananemine, B-grupi vitamiinide puudus ja mitmesugused haigused nagu näiteks südamehaigused, lihasehaigused, immuunsüsteemi häired ja kõrgvererõhktõbi pärsivad maksa võimet Q10-t sünteesida.

Q10 puudus avaldub väsimuse, jõuetuse ja kehalise koormuse taluvuse vähenemise näol. Pidevalt madal koensüümi Q10 tase organismis tähendab suuremat südame- ja veresoonkonnahaiguste, igemepõletiku, immuunsüsteemi häirete ja kasvajate ning närvisüsteemi kahjustavate häirete, näiteks seniilsuse, ohtu. Q10-l on oluline roll ka keha vananemisprotsessi pidurdamisel. Seetõttu leiab see palju kasutamist kosmeetikas ja eriti nahakreemides. Organism omastab koensüümi Q10 nii sees- kui välispidiselt.

Millistest toiduainetest seda saada?

Koensüümi Q10 leidub nii loomsetes kui ka taimsetes toiduainetes. Eriti palju sisaldavad seda merekalad nagu makrellid ja sardiinid, samuti leidub seda rohkelt munas, kana- ja sealihas, sojaõlis, täisteraviljatoodetes, pähklites ja spinatis.

Et koensüüm imenduks peensooles korralikult, vajab ta rasvast keskkonda – seetõttu on eelnimetatud toiduained head ka Q10 omastatavust silmas pidades. Samuti on Q10 imendumisel olulised korralikult töötav kõhunääre ja piisaval hulgal sapphappeid.

Kui palju organism seda vajab?

Alates 25. eluaastast hakkab koensüümi Q10 süntees organismis vähenema. Igapäevase toiduga saame seda 10–20 mg, vaja oleks aga 30–60 mg. Toidust ja mujalt saadavaks koensüümi Q10 päevaseks ohutuks koguseks peetakse 200 mg. Samas pole uuringud näidanud, et normi ületamine võiks põhjustada pikaajalisi raskeid kõrvaltoimeid. Pidevalt ja palju päevast kogust ületades võib selle ületarbimine küll endaga kaasa tuua iiveldust, oksendamist, kõrvetisi, ebameeldivat tunnet kõhus, kõhulahtisust, söögiisu langust, nahasügelust, unetust, peavalu, uimasust, väsimust ja valgustaluvuse vähenemist. Ületarbimise lõpetamisel kaovad mainitud kõrvalnähud tavaliselt nädala jooksul.

Allikad: Südameapteek, Gaia Cosmetics, Viva Beauty