Lapsevanemad on kasvanud süsteemis, kus kõige olulisemad on hinded. Nüüd peame ümber õppima, et oma lapsi paremini toetada

Pere esiklapse 1. klassi minek pole suur muutus üksnes koolijütsile endale, vaid kogu perele. Kuidas toetada kohanemisprotsessis last ja iseennast? Nõu annavad koolipsühholoog Ada Urm ja perenõustaja Grete Kalling.

Loe kõiki septembrikuu ajakirjanumbri artikleid SIIT.

Laps, kes seni on veetnud pikad päevad lasteaias, liigub iseseisvama elu poole. Lisaks koolieluga harjumisele on tal tarvis selgeks saada iseseisva õppimise oskused, suhtlus nii uute kaaslaste kui ka täiskasvanutega ning see, kuidas kasvavate nõudmistega toime tulla. Uued väljakutsed suurendavad nii lapse kui ka vanema stressi. Selle asemel et hirmu tunda, tasub sul aga kasvatada teadlikkust, olla avatud ja läheneda muutustele uudishimulikult.

Küsimused, mis aitavad suhet säilitada

Kuigi võib tunduda, et järeltulija iseseisvuse kasvuga sinu tähtsus taandub, pea meeles, et vanemate huvi ja mõistmine on vajalikud igas eas lapsele. Soov päriselt teada, mida laps tunneb, kogeb ja arvab, eeldab dialoogi teie vahel. Sellise dialoogi tekke eelduseks on küsimused, mis lähevad sügavamale kui „Kuidas täna koolis läks?“.

Siin mõned abistavad punktid-küsimused:

• Nimeta üks