Keldid, kes elasid 2000 aastat tagasi peamiselt praeguse Iirimaa, Ühendkuningriigi ja Põhja-Prantsusmaa territooriumil, tähistasid uut aastat 1. novembril. See päev tähistas suve ja saagikoristuse lõppu ning pimeda ja külma talve algust. Tihti seostati seda aega ka surnute ning surmaga. Keldid uskusid, et ööl enne vana-aasta õhtut on piir elavate ja surnute maailma vahel hägune. Ööl vastu 31. oktoobrit tähistasid nad Samhaini, mil usuti, et surnute vaimud naasevad maa peale. Lisaks sellele, et nad põhjustavad häda ja kahjustavad saaki, arvasid keldid, et vaimude kohalolek hõlbustab keldi preestrite ennustusi tuleviku kohta. Rahva jaoks, kes sõltus täielikult muutlikust loodusest, olid need ennustused oluliseks lohutusallikaks pika ja pimeda talve ajal.

Kõikide pühakute õhtu

Kaheksandal sajandil nimetas paavst Gregory III 1. novembri pühakute päevaks. Peagi võttis see püha üle mitmed Samhain’i traditsioonid ning õhtu enne seda sai tuntuks kui ülestõusmispüha õhtu - All Hallows Eve (kõikide pühakute õhtu), hiljem mugandatult kui halloween.

Aja jooksul muutus halloween pühaks, millega käisid kaasas erinevad traditsioonilised tegevused – kõrvitsatest latenate nikerdamine, pidulikud kogunemised, trick or treating (komm või pomm), kostüümide kandmine ning maiustuste söömine. Selle sündmuse tähistamiseks tegid druiidid hiiglaslikke pühasid lõkkeid, kuhu rahvas kogunes, et põletada vilja ja loomi, keldi jumalustele ohvriks. Pidustuste ajal kandsid keldid kostüüme, mis koosnesid tavaliselt loomapeadest ja -nahkadest, ning püüdsid ennustada.

Praegusel kujul kommertsliku hõngu sai tähtpäev juurde pärast seda, kui see väljarändajate poolt Ameerikasse jõudis ja seal juurdus. Hiljem naases halloween sel kujul ringiga tagasi Euroopasse.

Kõrvitsalaternad

Laterna valmistamise komme on pärit 18. sajandist, mil Iirimaal hakkas levima komme tuua Samhain’i ühislõkkelt koju sütt õõnestatud naeri sees, kõrvitsalaternaid hakati tegema alles Ameerikas, sest kõrvits on Ameerika päritolu taim, Euroopas seda ei tuntud.

Juurviljalaterna valmistamise komme viitab ka Iiri rahvajutule Ihnuskoi Jackist (Stingy Jack), keda jumal tema pattude pärast paradiisi ei võtnud ja tänu lepingule kuradiga ei saanud kurat võtta Jacki ka põrgusse. Jack pidi kondama mööda maad, valgustades oma teed kaalikast või naerist õõnestatud laternas hõõguvate sütega, mis kurat talle põrgust järgi viskas.

Sellest legendist inspiratsiooni saanud iirlased ja šotlased hakkasid pimedal ajal oma kodudest eemale peletama Ihnuskoi Jacki ja teisi ringi kondavaid kurje vaime uste juurde või akende peale asetatud juurviljalaternatega, mille sisse olid lõigatud hirmsad näod. Tol ajal olid need enamasti tehtud kaalikatest.

Komm või pomm

Komm või pomm on inglise keelest tõlgituna tegelikult hoopis aga „trikk või kostitamine“, (trick or treating) mis on traditsiooniline halloweeni komme. Halloweeni õhtul, 31. oktoobril, liiguvad kostüümides inimesed majast majja, paludes maiustusi fraasiga „trick or treat“. Trikk, viitab tavaliselt tühjale ähvardusele, et neile, kes maiust ei paku, tehakse kahju.

Komme, mis vaikselt ka Eestis levib on, et inimesed, kes kostümeeritud tegelasi sel õhtul külla ootavad, tähistavad oma kodu kas ukse taha jäetud kõrvitsalaternaga, uksele kleebitud kõrvitsa kleebisega või põlema jäetud veranda valgustusega. Nii teavad lapsed hästi, millisele uksele võib kommi-pommima minna.

Seega – kuigi meile on halloween jõudnud suure kommertslainega, on sel päris muljetavaldav ja rahvusvaheline taust ja mõte. Võib-olla võiks meiegi sellele kõikide pühakute õhtule ikkagi võimaluse anda? Eriti, kuna lapsed on sellest ju vaimustunud!

Jaga
Kommentaarid