Sinine kuslapuu on väärt taim, mille marjad saavad söömisküpseks juuni alguses enne maasikaid

Vähelevinud sinine ehk söödav kuslapuu on üha populaarsem väärtuslik ja varajane marjakultuur.

Sinise kuslapuu (Lonicera caerula) kodukandiks peetakse Siberit, Kirde-Aasiat ja Jaapanit. 1836. aastast on Kamtšatkalt teada esimesi kirjalikke märkmeid, milles soovitati hakata söödavat kuslapuud aedades kasvatama. Kuigi 20. sajandi alguseks kasvatatigi seal kandis juba söödavat kuslapuud, jõudis see alles 1950. aastal korduvate ekspeditsioonide tulemusel Peterburi. Asjahuviline selektsionäär Heinrich Albert Kurm tõi selle 1955. aastal Eestisse Pärnumaale Ristikülla oma koduaeda. Eelmise sajandi keskpaigast võibki arvestada söödava ehk sinise kuslapuu leviku algust Eesti aiapidajate seas.

Loe ka - Noor pere kasvatab erilisi marju, mis on küpsed juba enne maasikaid

Külmakindel ja pikaealine taim

Eesti Maaülikooli Polli aiandusuuringute keskuses ja selle eelkäijates on sinise kuslapuu sorte praeguseks katsetatud juba üle 35 aasta. Seetõttu saab siin jagada kogemustel põhinevat nõu söödava ehk sinise kuslapuu kasvatamiseks.