Maastikuehitaja eriala ei olnud teps nii lihtne, kui Krista esialgu arvas, sest see hõlmas ka füüsiliselt rasket tööd nagu tänavakivide paigaldus või terrassi ehitamine. „Tänavakivid kaaluvad päris palju, mistõttu oli nende paigaldamine suurematele maa-aladele korralik väljakutse, ent kõik on tehtav,“ kirjeldas ta üht osa õppetööst.

Samas oli ka lihtsamaid ülesandeid. Näiteks avanes Kristal võimalus käia praktikal Itaalias Como järve ääres asuvas Villa Carlottas ning sealsed aiatööd selga ei murdnud. Küll aga sai ta oma näpud sõna otseses mõttes mullaseks rohides, kuna sealne soe ja niiske kliima on umbrohu tekkeks ideaalne ning tööd jätkus. „Mõnda peenart jõudsin kolmenädalase praktikaperioodi jooksul rohida lausa kaks korda, sest umbrohu kasv oli nii kiire,“ meenutab naine naerdes.

Õppetöö sidumine põhitööga on võimalik

Maastikuehitaja õpe toimus kord kuus neljal järjestikusel päeval Hiiumaal ning kuna Krista töötab osakonnajuhina, siis ta oli ka õppeperioodil oma tiimi jaoks vajadusel olemas. „Oli olukordi, kus kõndisin Hiiumaal nii, et mul oli sülearvuti käes ja osalesin koosolekul. Õpet ja tööd on võimalik siduda, kui oled ise paindlik ning ka tööandja on paindlik ja vastutulelik. SEB on oma töötajate enesearengu osas toetav, mistõttu sain võimaluse omandada kutset, mis ei ole otseselt minu tööga seotud. Õpinguteks kasutasin nii oma isiklikku puhkust, mida selleks hetkeks oli juba kogunenud omajagu, kui ka õppepuhkust,“ rääkis Küttner.

Krista Küttner sai õppetöö käigus ka tänavakive paigaldada.

Ta lisas, et eneseareng ei küsi vanust. „Meie kursusel oli kõige noorem 19-aastane, kes oli äsja gümnaasiumi lõpetanud, ning kõige vanem 65-aastane, kes lükkas pensionile minekut edasi. Eestis on kutsekooli võimalik minna väga erinevas vanuses inimestel. Ühtlasi, kui juba õppida, siis võtta sellest maksimum, näiteks kasutada võimalust Erasmuse kaudu välismaal praktikat teha,“ rõhutab Krista.

Puukool annab talumaale uue hingamise

Kristal ja tema elukaaslasel on Lääne-Virumaal talukoht suure põllumaaga. „Mõtlesime, mida suure talumaaga pihta hakata, kuni sain innustust ühelt teiselt endiselt pangatöötajast koolikaaslaselt, kes omab täna Saaremaal oma puukooli. Nii hakkas mõte idanema. Ma soovisin pangatöö kõrvale midagi mahutada ja puukooli rajamine tundus teostatav plaan. Sellele andis kaalukust juurde asjaolu, et lähiümbruses ei olnud teisi puukoole ning taimi tuli soetada kas keskuses asuvatest ehitus- või toidupoodidest,“ kirjeldas Krista.

Nii avatigi 2023. aastal Lillekirg taimeaed, kus Krista koos elukaaslasega hakkasid oma igapäevatöö kõrvalt kohalikele aiandussõpradele taimi pakkuma. „Nüüd alustame oma teise aiandushooajaga. Esimesel hooajal saime mitmeid õppetunde, mida tänavu muuta ja paremaks teha. Samas näitas eelmine aasta, et sellist taimeaeda on sinnakanti vaja. Proovime leida endale ka abilise, et lahtiolekuajad ei oleks kaootilised ja meie töögraafikust lähtuvad,“ arutles naine.

Krista Küttner Itaalias praktikal.

Eestlased armastavad suvel ampleid ja hortensiaid

Lillekirg taimeaia valikus on püsikud, kiviktaimla taimed, elupuud, kultuurmustikad, jõhvikad ning ilupuud- ja põõsad. Samas näitas eelmine hooaeg, et eestlased on suured ampli ja suvelillede armastajad, mistõttu õiterohked värvilised amplid ja hooajalised taimed peavad ühe puukooli valikus olema.

„Ma olin esialgu arvamusel, et minu valikusse ei tule üheaastaseid suvelilli ja ampleid, kuna olen palju liikumises ega saa nende eest hoolitseda sellisel moel nagu vaja. Ent juba Lillekirg taimeaia avapäevad näitasid, et Eesti inimesed vajavad peale pikka talveperioodi õitsvat värvilist lille koheselt, mistõttu olid esimesed kliendid pettunud, kui ampleid müügis ei olnud. Õnneks on mu tutvusringkonnas inimene, kes neid kasvatab ning võtsin meie puukooli samuti ampleid sisse. See tähendas minu jaoks, et sõitsin nendega Tallinna ja Lääne-Virumaa vahel nagu lastega, sest amplid vajavad pidevat hoolt,“ meenutas Krista.

Lisaks amplitele on eestlaste seas hinnas rododendronid, mis on üks peamistest müügiartiklitest kevadel. Samas on Lillekirg taimeaed oma omaniku nägu, kes armastab värve, mistõttu olid eelmisel hooajal populaarsed ka erivärviliste lehtedega helmikpöörised. Üle ja ümber ei saa ka aedhortensiatest, mida väga armastatakse. „Aedhortensiad on kuninglikud ja vajavad tegelikult vähe hoolt. Kui neid õigeaegselt hooldada – tagasi lõigata kas sügisel või kevadel ning neid kevadel väetada – siis saab suvel nautida lopsakaid õisi.“

Taimeaed Lillekirg.

Nõuanded rohenäppudele

  • Veel on piisavalt aega seemnete külviks. Märtsi lõpus ja aprilli alguses võib veel isegi tomatiseemneid külvata, sest seemnest istutamiseni arvestatakse 60-70 päeva. Nii ei veni tomatitaimed enne kasvuhoonesse istutamist pikaks, aga sõltub kas kasvuhoone on küttega või mitte. Paprika ja tšilli ettekasvatamiseks on aga juba liiga hilja, nagu ka mõnede armastatud amplilillede, näiteks petuunia ja lobeelia külvamiseks. Lisaks tasub aegsasti mõelda, milliseid seemneid saab eesolevatel kuudel otse mulda pista ja puudub vajadus neid ette kasvatada

  • Lõika hortensiad. Märtsis on viimane aeg hortensiad lõigata, sest aprillis lähevad juba taimemahlad lahti ja see ei ole taimele hea. Alusta võra puhastamist peenikestest võrsetest ja lõika välja kõik võrsed, mis on pliiatsist peenemad. Seejärel eemalda võrsed, mis on risti. Järgmisena pea meeles kolme punga reeglit: lõika ära õisik varrega nii, et alles jääb 2-3 punga. Pigem lõika rohkem kui vähe.

  • Puhasta elupuud. Kui lumi on juba täiesti sulanud, siis tasub puhastada elupuid vanadest pruunidest okastest. Selle võiks võtta ette juba praegu, kui aias on vähem tööd.