Oma ebamaiselt ilusat maailma on üheks täiuslikumaks romantikuks tituleeritud kunstnik loonud juba pool sajandit. Sel kevadõhtul on Mare Vindi Vabaduse väljaku ateljees kollektsioon uusi töid juuni algul arhitektuurimuuseumis avatava näituse jaoks. Üks pastelne värvipliiatsitehnikas vaade on õhkõrn nagu kevadhommik. Kas on tegu joonistustega või...? “Lapin arvas, et ma nimetagu neid maalideks,” osutab Mare valgele lõuendile joonistatud pildile, mille valmimine ei nõua trükimeistrite meeskonda.
Kuid näituse tegemiseks on tiimi vaja. Viimase moodustavad seekord fotokunstnik Arne Maasik ja kataloogi eest vastutav Jaanus Samma. Jaanusega ühendavad Maret paar eelmist ühist näitust, kus nende töid sidus pargimotiiv.
Sõbrad
Mare ei tõmba piire põlvkondade vahele, tal on sõpru, kes temast neli aastakümmet nooremad. Nüüdseks lahkunud venna Mati 21aastane tütretütar on samuti ühendav lüli põlvkondade vahel. “Vanus ei määra midagi. Määrab maailmavaade ja suhtumine,” kinnitab Mare. “Vahel on noortel elu sihid selgemadki kui meieealistel. Üks taiplik ja haritud inimene suudab endale selgeks teha, mis on elu põhiväärtused. Kui vaatan enda ümber, siis tundub, et kõik pole sellest aru saanud. Nad elavad nagu juhuse järgi... pärast kahetsevad, et pole õigeid valikuid teinud. Mõned ei oskagi öelda, mis on nende elus kõige tähtsam. No näiteks, mis sinu meelest on?” küsib Mare.
