Piparkoogimaania peakorraldaja ja idee autor on kunstnik Mari-Liis Laanemaa, kes veab näitust koos oma mehe Pelle Kalmoga. Esimene idee midagi sellist teha tuli juba Eesti Kunstiakadeemias graafikat õppides.

"Ma olen kunstnike perekonnast ja mul on eluaeg loovinimesed ümberringi olnud, nii et jõulude ajal on hästi loomulik ka piparkoogitaignast midagi loomingulist teha, aga algul ma ei kujutanud ette, et need asjad võiksid olla kolmemõõtmelised,” selgitab Mari-Liis Laanemaa.

Esimese piparkoogikunsti näituse autoriteks olid loomingulise grupeeringu "Ruum ei ole tühi" liikmed, kes olid koos juba päris mitu näitust teinud. Piparkoogist disaininäitus toimus väikeses HOP galeriis vanalinnas ja pidi olema ühekordne jõuluaegne eksperiment.

Aastatega on Piparkoogimaania kõvasti kasvanud ja sellest on kujunenud üks populaarsemaid sündmusi jõuluaegses Tallinnas. 16 aasta jooksul on näitusest osa võtnud üle 500 loovinimese, paljudest on aastate jooksul saanud väga osavad piparkoogimeistrid. Nende hulgas on arhitekte, disainereid, keraamikuid, kunstnikke ja teiste alade esindajaid. Näiteks selleaastase Üllar Jörbergi kuju autor on õppinud hoopis sepakunsti. Igal aastal kõlab näitusel ka Eesti heliloojate loodud spetsiaalne muusika.

"Esimesel aastal sattus Imre Kose ka punti ja aitas kõhklevatele tekstiilidisaineritele augu pähe rääkida, et piparkoogidisain ja piparkoogi haute couture on tõeliselt äge. Lõpuks tuli välja nii kõrgetasemeline näitus, kus mingis mõttes oli kõik juba olemas, mis hiljem tuli, ehkki see oli tookord võrreldes praegusega väga väike näitus," meenutab Laanemaa.

"Aga see oli algusest peale kunstinäitus, kus kõik on tehtud piparkoogist. Tõenäoliselt see eristabki Piparkoogimaaniat mujal maailmas korraldatavatest piparkooginäitustest."

Laanemaa kiidab fantastilist atmosfääri ja inimesi - kõik põhineb usaldusel, kuna tainas on habras ja tööd tuleb valmis teha lühikese aja jooksul. Nii mõnigi töö on veel enne rahvani jõudmist pöördumatult purunenud, piparkookide uuesti kokku liimimisi ja parandustöid tuleb teha pidevalt. Näiteks eelmisel aastal tuli Singeri õmblusmasina sang iga päev tagasi liimida, sest inimesed kippusid seda keelust hoolimata katsuma, kuna tundus uskumatu, et see on tõesti piparkoogist tehtud.

Lemmikute olemasolu korraldaja ei tunnista, aga hästi on talle meelde jäänud näiteks piparkoogist tehtud suur Toomas Hendrik Ilvese pikslitehnikas portree, mis oli kokku kleebitud 7000 tükist. Mitmed autorid on endale töölt vabad päevad võtnud, et näitusetöö valmis küpsetada. Ega asjata ole näituse nimi Piparkoogimaania, sest peab ikka tõeliselt hull olema, et niigi kiirel jõulueelsel ajal endale veel nii keeruline lisakohustus võtta.

Kuna eksponaadid ei püsi kaua, vaid kipuvad lagunema juba alates esimestest päevadest, siis ei teki ka küsimust, mis neist pärast saab. Need sünnivadki vaid korraks ja see ongi selle asja võlu, kinnitab Laanemaa.

Näitus on seekord avatud kuni 7. jaanuarini 2022.

Piparkoogimaania teemad läbi aastate
2006 PiparkoogiMaania

2007 Linn

2008 Maailma Parimad Asjad

2009 ÜmberMaailmaReis

2010 Võlupood

2011 Ajamasin

2012 PiparkoogiOlümpia

2013 Kunstiajalugu

2014 Mänguasjamuuseum

2015 Püha Piparkook

2016 Mets

2017 Vana Tallinn

2018 Eesti

2019 Mütoloogia

2020 Mood

2021 Muusika

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemana
Ükskõiksena
Kurvana
Vihasena