1. september ehk kas perekondlike kohustuste täitmiseks on õigus end töölt vabaks nõuda?
Stellale meeldib rutiin. Telefoni teel klientide nõustamine on tema jaoks ühtaegu küllaltki põnev ja piisavalt lihtne. Muidugi saab Stella aru, et nende ettevõtte toimimiseks on tähtis kiire klienditeenindus paika pandud kellaaegadel. Lõunapause võetakse minuti täpsusega. Haigeksjäämise peale eriti hästi ei vaadata. Timo lasti päevapealt töölt lahti, kui ta oli haiguslehe võtnud, aga siis Facebooki hoopis kassinäituse võidupildi pannud. Töölt puudumisel oli üks suur erand – kuna ettevõte osaleb oma tiimiga triatlonivõistlustel, siis saavad tiimi liikmed võistlusteks vabu päevi. Stellagi oli uhke, et tema ettevõtte nimi ka muul moel silma paistab.
Selle aasta sügis tekitas Stellale korraga nii rõõmu kui ka ärevust – läks ju tema laps Ander 1. klassi! Et 1. september sattus pühapäev olema, saatis kool augustis vanematele kirja, et avaaktus on ikkagi tööpäeval, 2. septembril. Kool asus Stella töökohast üsna kaugel, nii et aktusel käimiseks koos pildistamiste ja koogilauaga oleks kulunud peaaegu kogu tööpäev. Kogu puhkus oli Stellal suve hakul ära kasutatud – kus ta oskas enne arvata, et tal seda vaba päeva just 2. septembril vaja läheb! Nii tuli koputada ülemuse uksele.
“Meil on samal ajal triatlonivõistlused Prahas, kolm meest on niigi ära! Miks sa varem sellele ei mõelnud?” oli ülemus üsna ärritunud.
“Ma olin arvestanud, et 1. september on pühapäev. Nüüd on hädaolukord,” tundis Stella ennast peaaegu süüdlasena, et tal üldse laps on ja see kooli läheb. Nende kollektiiv oli noor, peamiselt mehed, kelle peredest ei teadnud ta midagi. Teistel naistel lapsi veel polnud.
