krishh/Unsplash
Inimesel on peas 100 000–150 000 karva, millest kaotame iga päev 80–100. Kui väljalangevaid juukseid kipub tavalisest rohkem olema, võib tegu olla tõsisema probleemiga.

Juuste hõrenemise taga võivad olla nii tervisemured, pärilikkus kui ka välised faktorid, mis on seotud elu­stiili või ümbritseva kesk­konnaga. Kõige levinumaks põhjuseks peetakse pikka aega kestnud stressi. Sageli on juuste välja­langemise korral tegu ka geneetiliste haiguste, aine­vahetushäirete ja organismi hormonaalsete kõrvalekalletega. Samuti võib süüdi olla peanaha trauma, keemiline kahjustus või nende kahe kombinatsioon.

1. Stressi käigus vallanduvad hormoonid, mis avaldavad negatiivset mõju kogu kehale. Tekib lihaspinge, millest tulenevalt veresooned ahenevad ja vererõhk tõuseb – tagajärjeks on juukse­kasvuks vajalike toitainete vähesus, mistõttu karvad lähevad puhke­faasi. Tavapärasteks stressitekitajateks on pinged tööl või kodus, kuid ka sportimisega tuleks piiri pidada. Kui märkad, et treeningugraafiku tihenedes on hoogustunud ka juuste hõrenemine, võta hoogu maha!

2. Hormonaalsed muutused on mitmete ilumurede taga, nimetagem kas või aknet, kehakaalu tõusu ja juuste väljalangemist. Viimast põhjustab enamasti naissuguhormoonide ehk eelkõige östrogeeni hulga vähenemine ning meeshormoonide ehk androgeenide taseme tõus kehas. Hormonaalsete haiguste põdejatest kannatavad juuksekao all kõige rohkem suhkruhaiged, samuti need, kes kimpus kilp­näärme üle- või alatalitlusega.