Juhtus nii – “Tõesti, ma ei saa aru, miks see raamat seal oli!” –, et tohutust Ameerika raamatu­kogust leidis Nancy kogumiku “Eesti rahvarõivad”. Aastast 1957 ja vene keeles.

Vene keelt Nancy ei oska, tema vaatas pilte ja oli nagu ära tehtud. Issand, millised käpikud ja sukad! “Mulle tundus, et sellest raamatust paistab valgust!”

Mida rohkem Nancy vaatas, seda rõõmsamaks läks. “Teadsin, et see, mida ma praegu näen, on kogu minu ülejäänud elu. Eesti käsitöö ei paistnud mulle eksootiline. Minu arvates võiks terve maailm selline välja näha.”

Kui palju sa enne Eestist teadsid?

“Teadsin, et saite hiljuti tagasi oma iseseisvuse. Tagantjärele on seda veider meenutada, aga 1988. aastal, kui Nõukogude Liidus hakkasid asjad liikuma, otsisin lehtedest alati uudiseid Eesti kohta. Midagi selles, mis teie riigis toimus, huvitas mind juba siis.”