Daisy Lappard
Ameeriklanna Nancy Bush teab Eesti käsitööst rohkem kui enamik eestlasi. Ta korraldab siia ekskursioone, kirjutab Eesti näputööst raamatuid ja artikleid. “Maailmas on järjest vähem häid käsitöömeistreid. Teil on neid palju, see on haruldane õnn!”

Kõik algas sellest, et 1992. aastal koostas Nancy raamatut sokkidest. Kirjastaja nõustus, et käsitöösõprade rõõmuks võiks avaldada valiku maailma rahvaste mustreid. Nancyl läks Utah’ ülikooli raamatukokku, et seal mõtteid koguda.

Juhtus nii – “Tõesti, ma ei saa aru, miks see raamat seal oli!” –, et tohutust Ameerika raamatu­kogust leidis Nancy kogumiku “Eesti rahvarõivad”. Aastast 1957 ja vene keeles.

Vene keelt Nancy ei oska, tema vaatas pilte ja oli nagu ära tehtud. Issand, millised käpikud ja sukad! “Mulle tundus, et sellest raamatust paistab valgust!”

Mida rohkem Nancy vaatas, seda rõõmsamaks läks. “Teadsin, et see, mida ma praegu näen, on kogu minu ülejäänud elu. Eesti käsitöö ei paistnud mulle eksootiline. Minu arvates võiks terve maailm selline välja näha.”

Kui palju sa enne Eestist teadsid?

“Teadsin, et saite hiljuti tagasi oma iseseisvuse. Tagantjärele on seda veider meenutada, aga 1988. aastal, kui Nõukogude Liidus hakkasid asjad liikuma, otsisin lehtedest alati uudiseid Eesti kohta. Midagi selles, mis teie riigis toimus, huvitas mind juba siis.”