Viieteistaastaselt. Ta oli seitse aastat vanem ja tal oli mootorratas, millega lubas mind sõidutada. Armusin. Oli tore romantiline aeg, sõitsime punaste Jawadega ringi ja matkasime. Tema tegi eksliibriseid, mina vaatasin. Meie suhe oli puhas, me ei pugenud sugugi kohe voodisse. Meie õnn kestis, kuni läksin ülikooli. Siis vajus tunne ära, oleme siiani sõbrad.

Mida olete armastuse nimel teinud?

Olen kodunt ära jooksnud! Kuigi, tõsi, seal oli ka teisi põhjusi… Mingite eriliste jõu- ja ilunumbritega pole esinenud. Minul on armastuse liin terve elu kuidagi väga ladusalt ja ilusti läinud. Kõigepealt loon sõpruse – meil peab olema millestki rääkida. Sellega, et mehega ei saa sõber olla, ma kohe kindlasti nõus ei ole.

Milleks te armastuse pärast valmis ei oleks?

Ebaausate võtetega pole ma nõus kaasa minema.