Erakogu
Austraalia pereema Lauren Chater (36) sattus nii vaimustusse Eesti ajaloost, et kirjutas valmis oma esimese raamatu. Selle keskmes on Haapsalu sallid ja 1941. aasta okupatsioon.

Kuidas me saaksime kudumise nüüd pooleli jätta, selles olulise tähtsusega punktis Eesti ajaloos, kus nõukogude võim tahab meie kultuuri minema pühkida, nagu poleks seda kunagi olnudki? /---/ Iga sallipits, mis me koome, on vastupanuga looritatud. Iga mustri­rida saadab maailmale sõnumi. *

* Katkendid Lauren Chateri “Pitsikudujast”

Lauren, kuidas sa tulid selle peale, et kirjutada just Eestist?

Toona töötasin kohalikus raamatukogus. Sättisin just riiulitesse käsitööraamatuid, kui mulle jäi pihku Nancy Bushi raamat: see rääkis Eesti kootud pitsidest. Avasin raamatu ja jäingi konksu otsa.

Mind hämmastas Eesti ajalugu – et üks imeline Balti riik on üle elanud nii mitu okupatsiooni ja siiski suutnud oma traditsioone alal hoida. Olin lummatud eestlaste julgusest ja tundsin, et teie lood väärivad laiemat kõlapinda. Seda enam, et lääs pööras pärast teist maailmasõda Eestile selja ning jättis eestlased Stalini meelevalda.

Enne kui oma käsikirja kallal tööle hakkasin, ei teadnud ma Eestist suurt midagi. Ent kui hakkasin teie ajaloo kohta uurima, uppusin sellesse.