LEELO TUNGAL Foto: Kristjan Lepp
„Tahtmist peab olema,” usub kirjanik Leelo Tungal (72). „Teha tahtmist ja muuta tahtmist!” Koos tahtsime teha ühe Leelo-tähestiku ja tahtmine saigi teoks.

A

Anekdoodid. „Hea nali on üks väärt asi,” kiidab Leelo. „Ja kõige ohutum on nalja visata enda üle! Näiteks juudid teavad seda väga hästi.”

Töökorras naljasoolika sai Leelo oma isalt. „Tema tegi nalja nii peenelt, et ühest ta naljast sain aru alles 20 aastat pärast isa surma…”

Lugu selline, et Feliks Tungal, kes Ruila koolis tunde andis, ostis endale mootorratta. „Kui kuulsin, et isa hakkab sellega koju jõudma, jooksin koeraga talle vastu, väike padi käes. Isa tõstis mu koos padjaga paagi peale ja sain väikese sõidu!” Nii ka esimesel koolipäeval. „Seltsimees lapse” filmigi sai stseen, kus Feliks paneb tütre motika peale ja teeb kolm ringi ümber koolimaja.

„Isa ütles alati, et tal on Harley-Davidson – nii et kui ükskord lehest küsiti, kas meenutaksin oma esimest koolipäeva, kirjutasin tema Harleyst ja andsin loole pildigi juurde. Pärast üks isa endine õpilane kommenteeris, et tema mäletamist mööda oli Feliks Tunglal võrr nimega Triumph. Siis sain aru, et tõesti, isa poleks ju Harleyd kuidagi osta saanud, ta tegi enda üle nalja! Ju ta sel hetkel naeris koos minuga pilvepiiri pealt…”

B