Kristjan Lepp
“Tammsaare Vargamäel oli elu lihtsam kui praegu,” usub näitleja Maiken Schmidt (33). “Nüüd on vaimselt hoopis raskem elada.”

“Tammsaare Vargamäel oli elu lihtsam kui praegu,” usub näitleja Maiken Schmidt (33). “Nüüd on vaimselt hoopis raskem elada.”
“Võib-olla hilinen tiba-tiba. Vabandust.”

Maikeni sõnum saabub kümme minutit enne kohtumist. Ta jääb hiljaks neli. “Praegu on raske kodust välja saada – pean nii palju asju ette läbi mõtlema. Et toit oleks olemas ja kõik rõõmsad.”

Koju jäid Maikeni mehed: elukaaslane Priit Pius (30) ja nende poeg Johannes, kes saab märtsi lõpus aastaseks.

See hommik on luksus. Mandlipiimaga kohv – “Mul on juba hulk aega nohu, mis ei taha kuidagi ära kaduda. Äkki aitab, kui lülitan piimatooted korraks menüüst välja?” Laskumine pehmesse tugitooli. Kohvikuhääled. Kerge meik ja linnariided.

Väikesed rõõmud, mida mõistavad kõik naised: aga eriti need, kes on väikeste lastega.

Mis siin salata – me räägime, sest “Tõe ja õiguse” film on viimaks valmis saanud. Ning Maikenil on selles märgiline roll: heleda häälega Krõõt, kes Vargamäele tuleb ja nurgavoodis sureb. Vahetab oma hinge kohapärija, tema ja Andrese ainsa poisslapse vastu.

Maiken nägi filmi kuu aega enne esilinastust, kui tiitrid olid veel puudu ja osa värve paigast.

“Kammisin sel hommikul juukseid ja tundsin, et käsi väriseb. Terve filmi vaatamise aja hoidsin hinge kinni. Sel õhtul oli mul suur pingelangus ja tundsin, et olen seest tühi. Kolm aastat sai filmi juures tööd tehtud, nüüd järsku oli see valmis.”

Kolm aastat tagasi elas Maiken teistsugust elu. Valmistudes Krõõda rolliks, muretses ta enim selle pärast, kuidas mängida ema. Mis tunne on rasedana põllumaad kõblata? Last vaevahigis ilmale tuua? Teda kantseldada ja kasvatada?