Aide Tonts koos tütar Karolini, poeg Franki ja koer Felixiga. Ain Tõnts
Kuidas elavad naised, kes on läinud Soome tööle? Selgub, et lisaks paremale palgale on naaberriigis elamisel ja töötamisel veel mitmeidki muid plusse, millest Eestis tasuks õppida.

Inimese loomusele on omane pürgida elus edasi. Töötada ja elada seal, kus on rohkem võimalusi ja kus perel on turvalisem või muus mõttes parem.

Kunstnik Liina Siibi näitus “Paradiisi poliitika”, mida saab Tallinna Kunstihoones kuni aprilli keskpaigani vaadata, kõneleb muu hulgas majandusrändest ning seda Soomes elavate ja töötavate eestlannade pilgu läbi. Rääkides Soomes näituse jaoks keskeltläbi 30 naisega, kuulis Liina üht huvitavat fakti: enamik neist ei soovigi Soome kodakondsust. “Paljude jaoks on Soome elu ka aastate möödudes paralleelelu, sest sidet kodumaaga pole läbi lõigatud,” ütleb kunstnik.

Kuidas suudavad eesti naised võõras ühiskonnas kohaneda, karjääri teha ja oma unistusi täide viia?

Aide Tonts (47) sai tööpakkumise põhjanaabrite juurde tosin aastat tagasi. “Minu tulek Soome 2007. aastal oli veidi teistmoodi, sest mulle pakuti ameeriklaste omanduses olevasse ettevõttesse müügijuhi kohta. Põnev pakkumine, sest Soome on meiega võrreldes vana väljakujunenud turg,” ütleb Aide. Sestap ei puutunud ta lastega Soome kolides kokku eestlaste tavalise probleemiga, kust leida tööd või elukohta, vaid pidi end tõestama teistmoodi. “Kui eestlane oli sel ajal harjunud soomlasest juhiga, siis soomlane eestlannast juhiga veel mitte,” naerab Aide. “Pidin kolm korda rohkem tööd tegema, et tõestada, et olen juhi kohta väärt.”