Veronikal on täpne käsi ja hea silm. Tema fotod räägivad Jaanihanso lugu ja kaunistavad siidrisilte. Veronika Roosimaa
Viie aastaga on Veronika ja Alvar Roosimaa oma esialgu kodugaraažis kääritatud õunaveinist kujundanud siidribrändi, mida kõik maitsegurmaanid teavad. Jaanihanso.

Siidrimaja laia leti taga valab peremees Alvar Roosimaa (44) siidrit pokaalidesse. Jaanihanso Brut Vintage 2015. Eesti taluaedades küpsenud õunad pluss metsik pärm, tulemuseks elegantse peene mulliga kuiv siider. Üks sajast siidrist maailmas, millel on oma peatükk Inglismaal äsja ilmunud raamatus “100 käsitöösiidrit, mida täna juua”. Siidrimõis valmistub parasjagu järjekordse grupi tulekuks ja Alvaril pole aega pikalt rääkida. “Rohkem aega tekib mul ehk nii neljakümne aasta pärast, kohe tuleb viiskümmend rootslast,” palub ta vabandust.

Alvari selja taga avaneb uks ja Veronika Roosimaa (39) kutsub mu endaga kööki. Avaral köögitöö­pinnal pikutavad soojad leiva­pätsid. “Oma leivad teeme metsiku pärmiga nagu siidridki,” juhatab perenaine mu siidri­maja ellu sisse. Leiva õige nimi on hapusai ehk sourdough ja selle pakkumine külalistele sai alguse sellest, et Veronika küpsetas seda kodus ja – maitses hästi. Aga mis see metsik pärm õieti on?