Esimene armumine jääb keskkooliaega. Mäletan palavikulisi tunde, mis sai lauatelefoni juures veedetud, suutmata otsustada, kas helistada või mitte poisile, kellesse armunud olin. Tagantjärele paneb see muigama.

Miks on armastus oluline?

Armastus, ükskõik kas romantiline või lapse ja vanema vaheline suhe, annab teise vaatepunkti – arendab empaatiat ja teeb meid ümbritseva vastu leplikumaks.

Mida oled armastuse nimel teinud?

Kõige drastilisemad episoodid, mida suudan minevikust meenutada, on kaalust alla võtmine ja teise linna kolimine.

Milleks sa armastuse pärast valmis ei oleks?

Mida aeg edasi, seda raskem on kujutleda, et oleksin romantilise armastuse nimel valmis millekski erandlikuks. Vahest on see märk küpsusest ja – naljaga pooleks – süvenevast ekstsentrilisusest. Üks, millest ma enam poleks valmis loobuma, on Ukraina vanaisalt päritud perekonnanimi. Nooremana unistasin, et võtan abielludes endale mehe nime.