Illustratsioon Anne Metsis
Kuidas korraldada elu paarisuhtes, kus Mari on sotsiaalne ringituuseldaja ja Jüri rohkem nurgas nohistaja?

Või on selts­konna­­lõvist Jüri saanud kaasaks uruhiirekesest Mari. Kus on tasakaal, kui ühel pole pidudest-pitspallidest kunagi küllalt, aga teine tahaks neist täielikult loobuda? “Oh ei, ega sellepärast veel riidu kiskuma pea, ammugi mitte lahku minema!” leiab konstellatsioonteraapia läbiviija ja psühholoogiline nõustaja Kylliki Neuman. “Läänemaailmas kipub paraku kooselu ideaaliks olema mudel, kus kõike tehakse koos. Partnerile pannakse kohustusi, mis tema loomusega kuidagi kokku ei käi. Veelgi hullem, kui kahtlustatakse teist poolt ja üritatakse iga sammu kontrollida. See viib petmise ning sageli ka kooselu lagunemiseni. Inimesele on sisse kodeeritud vajadus nii sotsiaalselt suhelda kui ka üksi olla. Paraku ei jagune need vajadused võrdselt, vaid erinevad inimesiti kuni äärmusteni. Kui kokku saavad väga ise sorti loomuga indiviidid, võib pärast suure armumise perioodi tekkida keeruline kohanemise aeg. Teineteist usaldades ja teise vajadusi austades on aga võimalik leida kesktee, et koos jätkata.”

Pidu ilma päevakangelaseta

Peetri (56) erinev karakter paistis Pillele (54) juba tutvudes silma. Vastselt diplomeeritud kooliõpetajana oli ta ise küllalt suhtlemisaldis. “Mees mul lihtsalt väsib liiga paljudest inimestest ära,” iseloomustab Pille insenerist abikaasat. “Koosolemisi sugulastega talub läbi häda.”

Peetrile on tänapäeva suhtlemis­vahendid nagu taeva kingitus, enamiku asju ajab ta meili teel korda. Ostlemiseks eelistab veebikaubandust, et ei peaks müüjatega juttu puhuma.