RAHVUSARHIIV / JÜRI VENDELIN
Foto 29aastasest Anu Lambist on üks tuhandetest, mis tallel rahvusarhiivis – Eesti Naise nimelises fondis. Juubeliaastal taasavaldame 12 pilti sellest kogust.

Nõukogude Naine aprillis 1987, kui kaanelt piidleb nooruke Anu Lamp. Valitud foto on rabavalt lihtne: nägu suures plaanis, aga need silmad… Nagu istuksime üle laua.

Portreeloos “Noor näitleja tuli teatrisse” kasutab Lilian Vellerand kirjeldust “kursuse tõsiseim tüdruk”. Aga ka “väike naine, kes juba mõtleb elu jätkamisele”, sest esimene poeg on Anul juba sündinud. Pärast lavakooli läks Lamp tööle Noorsooteatrisse ja seal, praeguse nimega Tallinna Linnateater, mängib ta siiamaani. Tema kolmest pojast kaks, Tõnn Lamp ja Jaak Prints, on samuti näitlejad.

“Millal tuleb Anu Lambi esimene osa maailmaklassikas?” küsis Vellerand 1987. aastal. “Oma mitmekülgsuses võib ta üllatada millega tahes.” Ja ongi üllatanud. Saanud oma töö eest mitmeid väärikaid kultuuriauhindu, presidendi teenetemärgi ja publiku armastuse – ning jäänud see­juures mõistatuseks. Ajakirjanduse tähelepanu on Lamp hoolega tõrjunud.

Juba Vellerand täheldas: “Oli selgesti näha, et talle ei meeldi tõusta kõnepulti”, kui kirjeldas Anu esinemist festivalil Thbilisis. “Aga ta esines väärikalt: konkreetselt ja südamest.”

Me Eesti Naise toimetuses unistame, siiralt ja lugupidamisega, et ükskord suudame Anu taas kaanele meelitada.