“Rinnapiimaga toitmine on väga oluline töö ja panus rahvatervisesse. Mul on tunne, et isegi praegu veel ei väärtustata seda ühiskonnas piisavalt. Esimese lapsega arvasin, et toidan teda umbes aastani, sest nii on standard. Aga kui ta siis aastaseks sai, näis ebaloogiline imetamine lõpetada. Läksin siis juba doulakooli ja sain teada, et see kuni aastani imetamine on vale info. Loodusrahvaste seas võib imetamine olla levinud isegi kuni hammaste vahetumiseni. Pikaajalisel imetamisel on suured hüved immuunsuse, kõne ja aju arengu seisukohalt.

Lisaks ei räägita piisavalt imetamise hüvedest emale – see toodab looduslikke antidepressante ja unerohtu, mis aitab lapsevanemaks olemisega hakkama saada.

Ilmselt suurim segadus tekib sellest, et naised arvavad, nagu nad peaks suuremaid lapsi toitma sama palju kui imikuid. Nii see pole. Müüte on aga veel palju. NSVLi ajast on juurdunud hirm, mille nimi on: piim saab otsa. Loomulikult leidub naisi, kellele on imetamine keeruline. Üldiselt see aga nii ei ole.