Võilill on Kristi lill – ilus ja saab hakkama ükskõik mis oludes. Merit Hirvoja-Tamm
Metsikute maitsete kogukonna üheks eeskõndijaks kujunenud Kristi Lehtla jaoks on aeg küps, et avada Pärnus uudne söögikoht. Selline kerge kiiksuga paik, kus pakkuda Eesti metsamaitsetega rikastatud tänavagurmeed.

Väikesed punased kuusekäbi-tited, täpselt nagu metsmaasikad, aga jätavad keelele hapukaskirbe vaiguse maitse. Ookeaniroheliselt pärlendav tee ja täidlane punane siirup kannikese-sõsaratest. Küps kollane panna cotta, sinakaslillad kannikeseõied peal. Erkroheline naadi- ja nõgesepesto, kaunistuseks õrnad vahtraõie-õekesed. “No on ju ilus!” läheb Kristi (44) kaasa mu vaimustusega looduse toidukunsti üle laual, mille ta on katnud oma sünnikodu õuel Pärnumaal Arase külas. “Kui näed sellist ilu, siis hakkad ju mõtlema, kas neid õisi süüa ka võib. Ja kuidas kõige maitsvam oleks.”

Vastupandamatu huvi välja selgitada, kas ja kuidas ilu süüa saab, on Kristit taimi tundma õppima ja maitsma õhutanud.

Uute alguste kevad


Detsembris lõpetas Kristi töösuhte hotell Pärnu müügi­juhina. Nagu särtsakas jõgi oleks temas selle peale paisu tagant valla pääsenud! Koos restorani Umberto peakoka Evari Tšetsini ja noorte kokandusringide korraldaja Marek Sillaga teevad nad viimaseid samme tänava­gurmee-söögikoha Kolmnurk avamiseks suve algul.