Mind ei köida mood kui selline. Kui õppisin konstrueerijaks, huvitas mind ennekõike soovitava vormi saavutamine. Oluline hetk oli, kui moemagistriõppe esimesel aastal kohtusin Martin Margiela ja kontseptuaalse moega ning sain aru, et moel võib olla ka sügavam tähendus ja mõte. Sisu ja tähendus koos lihtsa ja ilusa vormiga paeluvad mind kõikjal.

Kuidas sinust sai moelooja?

Esimese kleidi õmblesin kahe ja poole aastaselt oma nukule nimega Kristiina, mulle meeldis väiksena alati midagi kätega meisterdada. Kaheksanda klassi kevadel tuli mu pinginaaber Aliis kooli isetehtud teksaseelikuga – soovisin endale samasugust ja sellest päevast alates õmblesin kõik oma riided ise. Ma ei mõelnud kunagi moedisaineri ametist, rääkimata oma brändist, sest arvasin, et mul pole piisavalt annet. Läksin õppima konstrueerimist, et aidata teistel ideid teostada. Kuid nüüd, pärast tehnilisi ja erialaseid õpingud ja paljusid projekte on see lihtsalt kujunenud nii.

Mis sind käivitab ja inspireerib?

Inimesed minu ümber, soov luua ilu ja vahel ka positiivne kadedus.