Varateismelisena tegi Chris­tine kõvasti sporti, kuuludes üksvahe isegi Prantsuse kujund­ujujate rahvusnaiskonda. Iseseisvat elu alustas juba 16aastaselt, kui tema inglise keele õppejõust isa ootamatult suri. Neiu sõitis üksi USAsse, jätkas seal õpinguid ning omandas elukogemuste kõrval ka korraliku inglise keele oskuse. Advokaadikarjääri alustas noor naine Pariisis 1981. aastal. Töötades õigusfirmas, mille peakorter asus Chicagos, abiellus ta pankur Wilfried Lagarde’iga. Paariaastase vahega sündisid pojad Pierre-Henri ja Thomas.

39aastaselt sai Christine ametikõrgendust, mis tähendas aga seda, et tal tuli pool tööajast veeta Chicagos. Hiljem, juba sama õigus­büroo presidendina, tuli veelgi rohkem aega kodust kaugel viibida: kolm nädalat tööpostil, nädal koos poegadega Pariisis. “Pidin leppima tõsiasjaga, et ma ei suuda olla edukas igas vallas,” tunnistas naine 2011. aastal antud intervjuus. “Mul tuli teha valik, ma valisin karjääri, ja vastutasuks sain hulga süümepiinu.”

Üks Christine Lagarde’i poegadest on praegu restoranipidaja, teine arhitekt. Napi aja kiuste püüavad kõik, nii tema kui ka praeguse elukaaslase Xavier Giocanti lapsed ja lapselapsed vähemalt jõuluks kokku tulla, et üksteise seltsist rõõmu tunda.