Krista ja Raivo Sildoja Aivar Kullamaa
Meil kõigil on rääkida lugusid oma vingetest õpetajatest. Nendest, kelle moodi tahetakse olla, kelle pärast valitakse võib-olla isegi elukutse ja keda mäletatakse ka aastakümnete möödudes.

Meil kõigil on rääkida lugusid oma vingetest õpetajatest. Nendest, kelle moodi tahetakse olla, kelle pärast valitakse võib-olla isegi elukutse ja keda mäletatakse ka aastakümnete möödudes.

Aga ilmaasjata nimetata õpetajaid maa soolaks. Eriti väiksemates kohtades on nad sageli ka kohaliku elu eest­vedajad.

Kui pärimusmuusikud Krista ja Raivo Sildoja seitse aastat tagasi Põlvamaale Mooste kanti elama kolisid, oli Mooste lihtsalt üks tavaline Eesti vallakeskus ühes kooli, valla- ja kultuurimaja, lagunenud kõrvalhoonetega mõisakompleksi ning õnneks kultuurilembese vallavanemaga. Just viimase eestvedamisel on saja-aastase mõisa kõrvalhooned nüüdseks suuremalt osalt korda tehtud ning leidnud uue kasutuse. Näiteks vanast lehmalaudast ümber ehitatud Mooste folgikojast on vaid mõne aastaga saanud esinemispaik, mille leiab samalt pulgalt Nordea, Jõhvi ja Pärnu kontserdimajaga.

Et Moostest on saanud ümberkaudse rahva jaoks rahvamuusika­hariduse keskus, on suuresti Krista ja Raivo töö. Nende loodud Mooste rahvamuusikakoolis käib ümberkaudsetest küladest ja valdadest poolsada pillilast ning hulk täiskasvanud pilliõppijaid, kellest paljud on tulnud siia täitma oma ammust unistust saada selgeks mõne muusikariista mängimine. Tegelikult on Mooste kool vaid üks osa erahuvikoolist Virbel, millel on Viimsis kitarri- ja klaveriõppeosakond ning laienemisplaane veelgi.