33 aastat pärast “Viimse reliikvia” valmimist toimus restaureeritud filmi esilinastus. Esiplaanil Aleksandr Goloborodko, Ingrīda Andriņa ja Eve Kivi. Foto Peeter Langovitš/Postimees
50 aastat tagasi märtsis esilinastus mängufilm “Viimne reliikvia”, kogudes 772 000 vaatajat üle Eesti. Järgmisel aastal jõudis film ka üleliidulisse kinovõrku ja seda käis vaatamas 45 miljonit inimest!

“Viimse reliikvia” tellis üleliiduline kinokomitee, kes tahtis saada romantilist ja ajaloolist seiklusfilmi, mis teeks kassat Riiast Vladivostokini. Sel eesmärgil olid palgatud suured staarid: ukraina päritolu Rolan Bõkov, läti filmitäht Elza Radziņa ja meie Eve Kivi. Esialgu plaanitud leedulased kukkusid kõik riburada pidi välja ja film muutus Eesti, Läti ja Ukraina ühistööks. Idamaine kaunitar, kes ümmardas Agnest sõjapealik Ivo Schenken­bergi telgis, lennutati kohale kaugelt Taškendist. Kurja abtissi mänginud Elza Radziņa sõitis taksoga Riiast Tallinna filmi­võtetele. Suvi läbi ratsutati, võideldi, prassiti looduskaunites kohtades. Tallinnfilm oli hästi rahastatud ja maksis häid honorare.
Samas koonerdati ka. Agnesele oli õmmeldud ainult üks pidulik kleit, mis pandi filmivõtetel korduvalt põlema, ja iga kord pidid Tallinnfilmi kunstnikud selle uuesti korda tegema.
 

Gabriel leiti Krimmist

Tallinnfilmi kunstnik Rein Raamat saadeti Simferopoli draamateatrisse üle vaatama üht Agnese kandidaati, kuid mees kohtus teatris teed küsides juhuslikult Aleksandr Goloborodkoga, kes hakkas talle teejuhiks. Lõpuks pakkus härra Raamat provintsiteatri tippnäitlejale Goloborodkole väikse napsitamise käigus Ivo rolli. Tallinnas veenis ukrainlane aga režissöör Grigori Kromanovi, et teda võiks katsetada hoopis Gabrieli rollis. Tema kasuks rääkis see, et mees oli meister­sportlane vehklemises, võludes ka filmi­trupi juhtkonna ära oma efektsete liigutustega.