Rahvalaulik Sergei Maasin: armastus nõuab tööd, kuid mitte haamri või labidaga, vaid südamega

Rahvalaulik Sergei Maasin (68), kes eelmise aasta lõpul lasi välja DVD-plaadi “Mu hea, Viktoria”, leiab armuasjust rääkides, et tüli puhul toob lepituse lillekimp, vabandus ja… aaria.

Millal esimest korda armusite?

Olin 14–15aastane, elasin Tartus. Naabermajas oli imeilus blondiin, minust viis aastat vanem. Tol ajal oli ilu kõige tähtsam! Olin väga armunud ja elasin üle, kui ta mu tunnetele ei vastanud. Piilusin kardina tagant, kui ta tuli või läks, ja nukrutsesin.

Miks on armastus oluline?

Ainult armastus võib päästa meie maailma ja inimkonna. Tunne, et armastad ja oled armastatud, annab elule mõtte.

Mida olete armastuse nimel teinud?

Olen teinud valesid samme, taipamata, et tegu pole tõelise armastusega. Kui ühel on tunded ja teisel ei ole, on see kurb, aga mitte katastroofiline. Jumal on mind hoidnud, päris mööda pole ma pannud. Et ma aga roniks, lilled hambus, neljandale korrusele, tõestamaks oma truudust… seda ma küll ei ole teinud.

Milleks te armastuse pärast valmis ei oleks?

Ma pole valmis reetmiseks ega hävitamiseks. Ma ei ole valmis korda saatma lollusi, mille tõttu end terve elu kiruda.

Kuidas armastust hoida?

Vaja on palju hoolt ja tööd, kuid mitte haamri või labidaga, vaid südamega. Ei tohi solvata ega tõsta häält. Ma küll katsun end tagasi hoida, aga vahel juhtub, et hääl läheb valjuks. Järgmisel päeval toon lilli ja palun vabandust, laulan talle mõned salmid või väikse aaria – kõvasti, sest tahan talle oma häält näidata – ja see teeb tal meele paremaks. Vahel tuleb mul ka põlvili laskuda. Peaasi, vimma ei tohi kanda.