Elasin magistriõpingute ajal paar aastat Saksamaal, kus emad olid lastega tavaliselt väga pikalt kodus ja hiljem ei läinudki teismeeas laste kõrvalt enam tööle. Mõned valisid osakoormusega töö. Eestis on see teisiti: naiste tööhõive on üks Euroopa suuremaid ja harvaesinev osakoormuski tähendab pigem väiksemat palka kui vähem tööd.

Nii palju kui ma oma vabakutselist elu armastan ja hindan, pole säästmiseks ja investeerimiseks siiski paremat baasi kui regulaarne sissetulek. See annab võimaluse koguda rahalist puhvrit elumuutusteks, tööpausideks ja pensioniks.

Muidugi on naiste palgatööga seotud mõned murettekitavad asjad: Eesti naiste sissetulek on tunduvalt väiksem kui meestel, seetõttu koguneb märksa vähem vara ja ka kogutud pension on tilluke. Veel on üks mõtlema­panev ja minu arvates ühiskonna ebaküpsust peegeldav fakt: 40. aastates või enne emaks saamist on Eesti naistel sisse­tulekute kõrghetk, samal ajal kui Kesk-Euroopas saabub see üldjuhul vahetult enne pensionile jäämist. Erinevus paarkümmend aastat!