Tavaliselt märgistab kriis muutuste algust. See aga, mis sorti muutused tulevad – kas halvemuse või paremuse poole – oleneb paljuski meie enda reaktsioonist.

Varasemate viirusepuhangute kogemustele tuginedes valmistuvad psühhoterapeudid suhtekriiside ja lahutuste, samuti posttraumaatilise stressihäire, paanika- ja ärevus­häire sagenemiseks. Maailma tabanud ühine kriisiolukord, mil pereliikmed on surutud sunni­viisiliselt pikaks ajaks nelja seina vahele, on paljude jaoks teravalt esile toonud, milline on nende suhete kvaliteet – sest sellest pole enam võimalik mööda vaadata.

Minu ees võtab istet ligi kahemeetrine tugev eesti mees. Oma ausal ja otsekohesel moel teatab ta, et pole kunagi psühhoterapeudi juures käinud, on selle enda jaoks siiani kui ebavajaliku abivormi täielikult välistanud ja see mõte poleks talle eluski pähe tulnud, kui üks sõber poleks tungivalt soovitanud. Siin ta nüüd on: väliselt tugev nagu härg, ent sisimas nii kildudeks, et ei suuda pisaraid peatada…