Ema pakkis lapse kapis olnud asjad kotti ja läks raske sammuga viimast reedest bussi ootama. Ta oli ju ainult palunud, et ehk võiks lasteaed ühe valverühma ka juuliks tööle jätta. Nende alevis rohkem lasteaedu polnudki kui see. Raheli enda ema töötas temaga samas ettevõttes ja Mie isast polnud juba paar aastat midagi kuulda olnud. Tütre vanem vend Oskar oli just lõpetanud 1. klassi, aga panna seitsmene kolmeaastast valvama tundus emale võimatu.

Rahel mõtles ühisele päikesereisile, mis neil laste ja vanaemaga oktoobrisse oli planeeritud, surus hambad kokku ega vaadanud samasse bussipeatusesse jõudnud lasteaiaõpetaja poolegi. Suviti oli Rahel alati viimaste seas, kes lapsele järele jõudis. Alatasa oli ta lapse pikkade päevade eest samalt õpetajalt sugeda saanud.