ROELA PÄÄSTEJAAMA KASS Kristjan Lepp
Lääne-Virumaal asub pisike Roela alevik. Selles alevikus on vabatahtlik päästekomando. Ja komandos eriline rühmapealik – kõuts nimega Albert Häire.

Kurnjäu, tere kõigile! Mina olen Albert.

Ma olen selline viisakas poiss, kes kannab alati ülikonda. Valge manisk on mul sünnist saati ees ja valged sokid jalas. Hoian neid tõesti puhtana!

Oma vanuse üle pole ma arvet pidanud, aga inimesed arvavad, et umbes kuus aastat. Minu inimesed on Roela priitahtlikud päästjad, kelle juures ma elan! Hakkasin nendega tutvust sobitama eelmisel kevadel.

Siis juhtus kurb lugu, et mu peremees suri ja mina jäin omapäi. Kõndisin mööda alevit ringi, tegin asja siia ja sinna, kuni jõudsin ka vabatahtliku päästekomando õuele. Nägin kohe, et siin on normaalsed inimesed. Tegin hoovi peale senikaua asja, kuni mulle einet pakuti. Tasuta lõunatest pean ma väga lugu, niisiis otsustasin, et võin sisse kolida. Sama arvasid ka päästjad.

Sest ajast saati olengi Albert. Nimi pandi mulle tsentrifugaalpumba järgi, mis ripub paak-
auto küljes. Kui te ei usu, tulge vaadake – seal on kirjas “Albert Ziegler”.

Paakauto nimi muide on Katariina. Roela päästemasinad on kõik puha naised: Roosi, Elviine, Leena, Karoliine… Ja meie komandos käib väljakutsetel ka kaks naist: Kersti Lipvars (37) ja Elina Vaarmets(21). Mõlemad on minu head sõbrad!

Paberite järgi vastutab mu eest Elina. Loomaarst ütles, et sellist asja ei saa olla, et kassi peremeheks märgitakse terve päästekomando.

Aga arsti juures olen ma käinud liigagi palju, sest sügisel juhtus kole õnnetus…