Foto: Kiur Kaasik
Mitte alati ei kasvata lapsi nende vanemad. Mõnikord on see kohustus jäänud vanaema ja/või vanaisa hooleks. Kuidas sellises olukorras toime tullakse?

Ärksad vanavanemad Aili (65) ja Silver Käiro (66) Kaagverest on ema ja isa eest oma kahele pojalapsele (11 ja 15). Öeldakse, et kui vanemad on kasvatanud lapsed suureks, vajavad nad tühja pesa – kohustused lapsevanemana on täidetud ja nüüd on aeg elada endale, kuni jagub veel nooruslikku energiat ja head tervist. Aili ja Silver tõdevad aga, et ilma lapselasteta oleks nende elu igav ja tühi. Tõtt-öelda ei kujuta nad elu kahekesi ettegi.

“Mis muret saab olla, kui lapsed õpivad hästi?” nendib Silver. “Liiga pikalt aga ei tasu õppima sundida, siis on jama.” Kumbki lapselaps ei sega Aili-Silveri oma toimetamisi, pealegi on lapsed nendega ka igal pool kaasas käinud, kaasa arvatud pidudel. “Lapselaste pärast pole midagi tegemata jäänud,” kinnitab paar ühest suust.

Vanavanemate majas on mõlemal lapsel oma tuba, mida nad koristavad ise. Süüa teeb Aili, nõudepesu käib nagu muuseas, samuti pesu masinasse ja kuivama panek.

Nii Aili kui ka Silver on nüüdseks juba pensionärid, kuid naine käib tööl edasi. “Nii kaua, kuni tervist on ja lastakse, käin,” sõnab toimekas vanaema. Küll on vanavanemad mõelnud, mis saab siis, kui tervis üles ütleb.