-
Kui hinges kripeldab, et palk on väike, soovitavad tööandjad võtta julguse kokku ja sellest otsese juhiga rääkida. Palka juurde küsides peaks töötaja olema valmis oma ametis varasemast rohkem pingutama.

"On suur vahe, kas töötaja oskab teha ainult ühte asja – siksakiga õmblust – või teeb ta pealmisi õmblusi, ilma milleta ükski toode valmis ei saa,” ütleb kinga­tootja Samelin tegev­direktor Leida Kikka. Ta ise on ettevõttes töötanud juba 30 aastat, sellest pikka aega personalijuhina. Seepärast tunneb ta oma töötajaid märksa paremini kui lihtsalt nägu- ja nimepidi. “Naljatleme isekeskis, et kes aasta meie juures ära töötab, see meie juures ka sureb,” muheleb Kikka.

Samelini töötajatest kolmandik on erivajadustega. Kuna tegu on tükitööga, eeldab kõrgem palk kiiremat tegutsemist. Töötajate võimed on aga erinevad. On saamatuvõitu inimesi, kellele makstakse siiski ettenähtud miinimumpalka, kuigi nad seda välja ei teeni. On ka vanemaealisi töötajaid, kel pole enam miinimumpalga väljateenimiseks vajalikku kiirust. Nendega lepitakse kokku väiksemas koormuses.

Kui töötaja tuleb palgatõusu küsima, mõeldakse koos, mida ta saaks lisaks teha, ja üheksa­kümnel protsendil juhtudest laheneb küsimus positiivselt. Näiteks on võimalik inimene tootmises ümber paigutada, kõrgema ametikohaga kaasneb enamasti ka kõrgem palk. Kel soovi, saab juurde teenida lisatöid tehes. Kuna põhipalga kõrval mängib olulist rolli boonussüsteem – lisatasu on vastavalt tulemusele kas 25%, 35% või 50% palgast –, siis kuu lõpus, mil on kõige kiirem aeg, on ka paljud töötegemisest huvitatud, et suurem boonus välja teenida.

Loe veel: nõuanded palgaläbirääkimisteks.