Enesearmastus – kingitus iseendale

Sageli kardame ennast armastada, sest see võib paista liiga egoistlik, enese maailma nabaks pidamine. Ent vastupidi – ennast armastav inimene peab end teistega samaväärseks. Nii on ta elus vähem ruumi alaväärsusele ja kannatustele ning rohkem rõõmu.

Terapeudi või nõustaja vastuvõtul kuuleb sageli, et paljude probleemide põhjus peitub enesearmastuse puuduses. Aga kuidas ennast armastada? Tegelikult pole seda sulle ju kunagi õpetatud. Sinult on lihtsalt oodatud, et haarad õhust ja õpid kõik ise ära.

Holistilise regressiooniterapeudina toimetades olen kohanud mitmeid piiravaid uskumusi, mis inimestel armastuse kohta on. Näiteks et armastus on valu. Armastus on kannatus. Armastus on eneseohverdus. Armastus on süütunne. Armastusega kaasneb alandus. Kui armastad, lubad end ära kasutada. Isegi kuritarvitada lubad. Jne.

Selliste uskumustega elades ei ole sul kuidagi võimalik armastusest püsivalt rõõmu tunda ega ka iseennast armastada. Probleemi juured asuvad sügaval alateadvuses. Kui su elukogemus ja sellest tulenevad järeldused kinnitavad, et armastusega kaasnevad kannatused, on see muster kodeeritud su alateadvusesse, mõjutades su elu. Keegi ei mõtle endast nii, et talle meeldib kannatada. Samuti ei looda suhet sellepärast, et kindlustada järjepidevaid kannatusi. Uskumus juhib inimest alateadvuse kaudu, ise ei pruugi sellest teadlikki olla.